Kaks ekspeditsiooni uurivad Põhja-Jäämere maavarasid

Kaks ekspeditsiooni kaardistavad Põhja-Jäämerd

FOTO: SCANPIX

Kaks ekspeditsiooni asusid uurima Põhja-Jäämerd, kuna ollakse huvitatud seal põhjas asuvatest maavaradest.

USA-Kanada ekspeditsioon sai alguse eile USAst Alaskalt Anchorage`ist ja Kanadast Nunavutist, kirjutab mtv3.fi.

Venemaa uurimisrühm suundus ekspeditsioonile juba möödunud nädalal Arhangelskist.

Uuringute abil loodetakse saada parem pilt selles meres asuvate maavarade kohta.

Rahvusvahelise lepingu kohaselt ulatub Põhja-Jäämere ääres olevate riikide merepiir rannast kuni 370 kilomeetrini. Riik võib nõuda piiri nihutamist, kui suudab tõendada veealuse mandrilava ulatumist rannajoonest kaugemale.

USA-Kanada ekspeditsioon suundub Beauforti mere piirkonda kaardistama. Mõlemad riigid peavad seda merd oma alaks.

«Beauforti mere piirkonda kuulub rikkalike naftavarude poolest tuntud Mackenzi jõe deltaala,» lausus geofüüsik Jonathan Childs.

USA-Kanada ekspeditsiooni laevadeks on jäämurdjad, USA Healy ja Kanada Louis St. Laurent. Nad suunduvad merealale, mis jääb 579 kilomeetri kaugusele Põhjapoolusest.

Venelaste ekspeditsioonil on kaks laeva – uurimislaev Akadeemik Fjodorov ja tuumakütusel töötav jäämurdja Jamal.

Uurijad koguvad Põhja-Jäämerelt vaid teaduslikke andmeid, kuid ekspeditsioonidega võib seostada ka riikide ambitsioone.

Selle «võidujooksu» eesotsas on Venemaa. Kolm aastat tagasi laskus väike allveelaev Põhjapooluse juures merepõhja ja pani sinna Venemaa lipu.

Sellel retkel venelased sellise asjaga siiski ei tegele, kuigi ekspeditsiooni liikmete arv ulatub 70.

Venemaa püüdis kunagi ÜROle selgeks teha, et tal on õigus 1,2 miljonit ruutkilomeetri suurusele lisaalale. Venemaa sihtmärgiks on oletatavad suured veealused nafta- ja gaasileiukohad, mis arvatakse ulatuvat Koola poolsaare juures  Tšukotka poolsaareni ning isegi Arktikani.

Populaarne

Tagasi üles