Aleksander Suur suri mürgise jõevee tõttu?

Aleksander Suure kuju Türgis Istanbuli arheoloogiamuuseumis

FOTO: Wikipedia.org

USA Stanfordi ülikooli toksikoloogide arvates ei surnud Makedoonia kuningas ja kuulus väejuht Aleksander Suur liigse alkoholitarbimise, vaid mürgist bakterit sisaldanud jõevee tõttu.

Teadlased avastasid, et Aleksander Suure haigestumise sümptomid said tekkida vaid jõevees leidunud bakteri tõttu, kirjutab The Telegraph.

Uurijate arvates jõi kuulus sõjamees Põhja-Peloponnesose mäestikus asuva Styxi jõe vett ning haigestus.

Vana-Kreeka mütoloogias on Styxi jõgi peal- ja allilma, Hadese piiriks olev jõgi. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese.

Tänapäeval tuntakse Peloponnesose poolsaarel asuvat jõge kui Mavronerit ehk Musta Vett.

Vanade kreeklaste arvates oli selle jõe vesi nii mürgine, et selles oleksid isegi laevad lahustunud.

Aleksander Suur haigestus tänapäeva Iraagi alal asuvas Babülonis, kunagise kuulsa valitseja Nebukadnetsar II palees pidutsedes.

Ta kurtis tugevat valu maksa piirkonnas. Järgnevad 12 päeva vaakus ta hinge, tal tõusis kõrge palavik ning tekkis liigesevalu.

Ta olukord halvenes ning ta vajus koomasse. Arvatakse, et ta suri kas 10. või 11. juunil 323 eKr. 33-aastaselt.

Ajaloolased on siiani veendunud, et kuninga võis tappa kas alkoholi liigtarbimine, malaaria, maksahaigus või Lääne-Niiluse palavik.

«Teada on, et Kreeka jõgedes leidub ohtlikku bakterit, mis toodab väga mürgist ainet. See bakter kasvab lubjakivil ning Kreekas leidub palju lubjakivi,» lausus uuringut  juhtinud Antoinette Hayes.

Kreeka mütoloogias seostatakse Styxi jõge allailmaga ning seal andsid jumalad oma vandeid.

Kui keegi neist valetas, siis sundis peajumal teda Zeus Styxi jõe vett jooma. Legendi kohaselt kaotas see jumal aastaks siis oma rääkimis- ja liikumisvõime.

«Selline surm isegi sobib Aleksander Suurele, sest ta oli oma eluajal pooljumala staatuses,» lisas uurija Adrienne Mayor.

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella – 10. või 11. juuni 323 eKr. Babülon) oli Makedoonia kuningas ning antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht.

Ta valitses 336–323 eKr.

Võitis  Granikose (334 eKr.) ja Issose (333 eKr.) pärslasi, alistas Väike-Aasia, Süüria ja Egiptuse.  Edasiste sõjakäikudega  allutas Pärsia suurriigi  alad ja kuulutas end Ahhemeniidide järglaseks ja Aasia valitsejaks. Rajatud hiigelriik lagunes pärast tema surma.

Populaarne

Tagasi üles