Miks hukkusid Briti mägironijad Mallory ja Irvine?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
George Mallory
George Mallory Foto: Wikipedia.org

Maailma kõrgeimat mäge Džomolungmat vallutada püüdnud Briti mägironijad George Mallory ja Andrew Irvin hukkusid oma katsel.

Uus uuring aitas selgitada nende hukkumise asjaolusid, kirjutab The Telegraph.

Kanada teadlased püüdsid nüüd teada saada, kas mehed hukkusid 1924. aastal tugeva lumetormi ja mäestikuhaiguse või mingite muude asjaolude tõttu.

Toronto ülikooli arstiteadlane John Semple ja füüsik Kent Moore arvavad, et nad on jõudnud tõe jälile, miks Mallory ja Irvine ekspeditsioon maailma kõrgeimale mäele nii katastroofiliselt lõppes.

«Mallory ja Irvine`i kadunuks jäämine oli 20. sajandil üks suurimaid mõistatusi. Kuigi välja on pakutud mitmeid teooriaid, mis neile meestele saatuslikuks saada võis, on ilmastikutingimusi vähe esile toodud,» lausus Kent Moore.

Teadlased leidsid Suurbritanniast Londoni kuninglikust geograafiaseltsist dokumendid 1924. aastal Džomolungmal olnud tingimuste kohta.

«Analüüsisime, milline oli seal õhurõhk. Avastasime, et Mallory ja Irvine`i ekspeditsiooni ajal langes nende baaslaagris baromeetriline rõhk 18 millibaari (mbar). Tegemist oli vaga suure langusega, kui  võrrelda seda mitmele mägironijale saatuslikuks saanud 1996. aasta tormi aegse langusega, mis oli vaid kaheksa millibaari,» selgitas Moore.

Briti mägironijate kohta saadi viimased andmed 8. juunil 1924. aastal. Siiani on lahtine, kas nad jõudsid mäe tippu või mitte.

«Kuna Džomolungma on nii kõrge, on seal hapnikku minimaalselt. Juba nelja mbar languse võib inimesel hüpoksilise hingamispuudulikkuse esile kutsuda,» selgitas kirurg John Semple.

Kanada teadlaste arvates hukkusid Džomolungma esmavallutajateks saada tahtnud hingamispuudulikkuse tõttu.

Mägironijate ekspeditsioon avastas Mallory hästi säilinud surnukeha 1999. aastal 8160 meetri kõrguselt.

Malloryt ja Irvine´i nähti viimati elusolevana 8. juunil 1924. aastal, mil nad lahkusid laagrist tipu suunas.  

Mallory tippu jõudmise kinnituseks peetakse seda, et ta surnukeha juurest ei leitud ta naise Ruthi fotot. Mallory võttis selle kaasa, et foto mäe tippu jätta.

Ekspertide arvates võiks saladuse aidata lahendada see, kui leitaks Irvine`i kaamera. Kaamera jäänustes võivad leiduda asitõendid tippu jõudmise kohta.

Fotoasjatundjate sõnul on kaamera olnud nagu sügavkülmikus ning selle tõttu võib film olla säilinud.

Irvine`i surnukeha on otsitud aastakümneid, kuid siiani ei ole seda leitud.

Siiani peetakse Džomolungma esmavallutajateks Sir Edmund Hillaryt ja šerpa Tenzing Norgayd, kes jõudsid tippu 29. mail 1953. aastal.

Aastaid on keerelnud teooria, et esmavallutajad olid tegelikult Mallory ja Irvine, kes mäelt laskudes sattusid lumetormi ja hukkusid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles