Inimeste varajased eellased hakkasid tööriistu kasutama seniarvatust 800 000 aastat varem.
Inimesed hakkasid tööriistu kasutama 3,4 miljonit aastat tagasi?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. august 2010, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa Max Planci instituudi antropoloogi Shannon McPerroni arvates võis inimeste tööriistade kasutamise oskus saada alguse isegi viis miljonit aasta tagasi, kirjutab National Geographic.
Kõige vanemad siiani leitud tõendid tööriistade kasutamise kohta pärinevad 3,4 miljoni aasta tagusest ajast. Ida-Aafrikast leiti loomaluud, mille töötlejateks olid ahvisarnase kehaehitusega Australopithecus afarensis`e esindajad.
« Australopithecus afarensis´e kõige tuntum esindaja on Lucy. Maailma paljudes muuseumites on kujutatud, kuidas Lucy liikus mööda Aafrika maastikku ja otsis toitu. Nüüd saame Lucyle ka tööriistad pihku anda,» lausus evolutsiooniantropoloog Shannon McPherron.
Etioopiast Afari kõrbest leiti kaks 3,4 miljoni aasta vanust loomaluud, millel on lõikejälgi. Esimene luu kuulus tänapäeva lehma suurusele loomale ja teine kitsesuurusele antiloobile. Luudel olevad sisselõiked näitavad, et liha eemaldati teravate esemete abil ning luuüdi imeti välja.
McPherroni arvates ei osanud A. afarensis veel jahiriistu kasutada. Pigem olid varajased inimesed raipesööjad, kes tükeldasid surnud loomade skelette kivist tööriistade abil.
Varasemad leiud on tõendanud, et inimeste eellased hakkasid tööriistu tegema ja kasutama alles 2,5 miljonit aastat tagasi.
Paleoantropoloogide sõnul olid nende tööriistade valmistajateks Homo habilis`e esindajad. Homo habilis oli üks varajasemaid Homo liigi esindajaid.
«2,5 miljonit aastat tagasi elanud Homo habilis´e esindajad ei läinud ega haaranud esimest ette juhtuvat kivi. Nad valisid kivi, mida sai töödelda tööriistaks,» lausus Lõuna-Aafrika Vabariigi Kaplinna ülikooli paleoliitarheoloog David Braun.
Kuna Homo habilis`el oli juba hea tööriistade valmistamise oskus, siis arvati, et see oskus pärineb märksa varasemast ajast.
Kuigi nüüd oletatakse, et juba A. afarensis kasutas kivist tööriistu, puuduvad andmed nende valmistamise kohta. Lucy võis kasutada, nagu tänapäeva šimpansid, lihtsalt käes mugavana tundnud teravaid kivisid.
«Võimalik, et me ei ole Lucy ja ta sugulaste «tööriistavabrikut» veel avastanud. Mu kõhutunne ütleb, et see on olemas,» lisas McPherron.
Nende tööriistade leidmine võib panna liha söömise ja inimaju suurenemise vahelisi seoseid otsivaid teooriaid ümber hindama.
Osa teadlasi on arvamusel, et lihasöömine, kivist tööriistade valmistamine ja aju suurenemine on omavahel seotud.
Teoorias oletatakse, et lihas leiduvate kasulike ainete tõttu hakkas inimaju suurenema. Suuremat aju omanud olendid olid nutikamad ning hakkasid paremaid tööriistu valmistama. See omakorda andis võimaluse rohkem liha saada.
Paleoantropoloog John Shea sõnul hakkasid inimeste varajased eellased ja šimpansid erinevas suunas arenema umbes viis miljonit aastat tagasi.
«Nüüdne luudeleid näitab, et inimesed hakkasid kivist tööriistu kasutama ligi miljon aastat seniarvatust varem ehk 3,4 miljoni aasta eest. See võib aga ulatuda veelgi kaugemasse aega – näiteks viie miljoni aasta taha, mil varajaste inimese eellaste ja šimpanside areng erinevas suunas läks,» lausus Shea.
Ta lisas, et nii varajased inimesed kui ka šimpansid kasutasid tööriistu, siis võis tööriistu kasutada ka nende viimane ühine eellane.
Koos uue leiuga kerkis üles ka küsimus, kas tööriistade kasutamine oli põlvest-põlve edasi antav oskus, mis kandus erinevate inimliikide seas edasi – näiteks jõudis Australopithecus`elt Homo`ni.
Osa teadlasi arvab, et tööriistade valmistamine ja kasutuselevõtt tekkis erinevates varajastes inimliikides iseseisvalt.
«Tööriistade kasutamine ei ole kuigi keerukas. Selle tõttu võis see tekkida aina uuesti ja uuesti, kuni see varajaste inimeste juures kinnistus,» arvatakse.
Australopithecus afarensis elas umbes 3,9-3 miljonit aastat tagasi Ida- ja Kesk-Aafrikas. Tema kolju sarnanes šimpansi omaga, vaagna- ja jalaluud sarnanesid aga tänapäeva inimese omadega, viidates kahel jalal liikumisele.