Millel põhineb huumor?

Millel põhineb nali ja huumor?

FOTO: SCANPIX

Psühholoogide sõnul jõudsid nad jälile, mis teeb asjad naljakaks ja millel põhineb huumor.

Mitmed psühhoanalüütikute põlvkonnad alates Sigmund Freudist oletasid, et huumor põhineb pinge vabastamisel, üleolekul või alaväärsusel, kirjutab The Telegraph.

USA Colorado ülikooli teadlaste sõnul põhineb huumor ja nali sotsiaalsel kõrvalekaldel ehk tavapärase maailmapildi kahtluse alla seadmisel.

Psühhoanalüütikute sõnul ei pea huumori puhul üleoleku või alaväärsuse tundmise teooriad paika. Nad tõid näite, et kui keegi kogemata tapab oma abikaasa, siis see ei ole tegelikult naljakas.

Uurijad tegid katse, et tõestada oma sotsiaalse kõrvalekalde teooriat, paludes katsealustel mängida läbi rida sotsiaalseid olukordi.

Esimeses palkas USA lihatööstur rabi uusi sealihatooteid reklaamima ja teises farmeri oma firma pressiesindajaks.

Kuna juudi usk ei luba sealiha süüa, siis esindas rabi sotsiaalset kõrvalekallet ja juurdunud reeglite rikkumist. Katsealused pidasid seda olukorda ülimalt naljakaks. Teist olukorda mitte.

Samas aga märgati, et olukorra naljakana nägemine sõltub iga isiku maailmapildist.

«Kui inimesed on psühholoogiliselt maailmapildi või juurdunud moraaliga vastuollu minevast olukorrast kaugel, siis näevad nad seda naljakana. Kui aga selle sees või sellega seotud, siis mitte,» selgitasid uurijad.

Uuringu ühe juhi Peter McGraw sõnul nägi ta internetivideot, kus noortele oli suitsetamisest antud ülimalt positiivne pilt.

«Kui ma esimest korda seda nägin, siis ajas see naerma, kuna see oli nii absurdne. Milline vanem lubaks oma lapsel suitsetada? See, et olukord oli muudetud vastupidiseks ja jaburaks, tegi sellest nalja,» selgitas McGraw.

Siis nägi teadlane aga last suitsetamas ning naljamoment kadus kohe.

McGraw sõnul peetakse erinevates kultuurides erinevaid asju naljakateks ning  kõikides kultuurides mõistetavas naljas peab olema palju füüsilist huumorit.

Populaarne

Tagasi üles