Tšintšilja väljaheited aitasid kõrbe sademetehulka kindlaks teha

Tšintšilja väljaheited aitasid kõrbe sademetehulka kindlaks teha

FOTO: Wikipedia.org

Tšintšilja ehk villakhiire väljaheited aitasid teadlastel maailma ühe kuivema paiga, Tšiilis asuva Atacama kõrbe sademetehulka kindlaks määrata.

Väikeste väljaheitepallide abil pandi kokku pilt sellel alal viimase 14 000  aasta sademetehulgast, kirjutab discovery.com.

Atacama kõrbe sademetehulga rekonstruktsioon annab informatsiooni ka selliste nähtuste nagu La Niña ja El Niño kohta, mis Tšiili vihmakogust mõjutavad.

Tšintšiljad ja teised närilised koguvad oma väljaheited kuhilasse. Väljaheitepallid kleebivad nad kokku uriini abil. Lõpuks need pallid kristalliseeruvad  ja jäävad maapinda.

Kuna Atacama kõrbes on väga kuiv, siis võivad need pallid seal säilida tuhandeid aastaid.

Santiago ökoloogiainstituudi ja Tšiili katoliku ülikooli teadlane Claudio Latorre Hidalgo ja ta kolleegid uurisid Atacama kõrbest pärit näriliste väljaheiteid. Eriti huvitasid neid, milliseid taime- ja putukajäänuseid neis leidus. Uuringus kasutati väljaheidete vanuse kindlakstegemiseks süsinikmeetodit.

«Iga selline väljaheitepallike oli nagu aken ammusesse ökosüsteemi. Kui neid palju koguda, siis võib üsna pika aja kohta pildi saada,» lausus Latorre.

Teadlased leidsid, et tšintšilja väljaheitepallide erinev suurus andis teada, kui palju võis pallide peitmise ajal sademeid olla.

Muutused tšintšiljade väljaheitepallide suuruses oli korrelatsioonis muutustega sademetehulgas.

«Ühesõnaga, mida enam vihma, seda rohkem taimi. Loomadel oli rohkem süüa ja selle tõttu väljaheiteid rohkem. Mida rohkem vihma, seda suurem oli väljaheitepall,» selgitasid uurijad.

Samas aga märgati, et temperatuuril ei olnud väljaheitepallide suurusega seost.

Väljaheidete abil pandi kokku pilt milline oli sademete hulk Atacama kõrbes viimase 14 000 aasta jooksul.

Tulemused näitasid, et niiskem periood oli 11 000 – 13 800 aastat tagasi ning teist korda 1000 -2000 aastat tagasi.

Atacama kõrb on maailma üks kuivemaid paiku, kus niiskust on alla kümne protsendi. See kõrb on viimase kümne miljoni aasta jooksul aastas saanud keskmiselt vähem kui 30 millimeetrit vihma.

Populaarne

Tagasi üles