Šveitsi Zürichi ülikooli teadlased avastasid, et DNA võib säilida ka väga rasketes kosmilistes tingimustes ning samuti tagasi saabumisel Maa atmosfääri kui rõhk muutub väga kiiresti.
Teadlasi üllatas, et DNA raketilennul säilis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. november 2014, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased panid väikeses koguses DNAd kosmosesse saadetud raketi kerele ning neid üllatas, et üle poole DNA proovidest säilisid, edastab Daily Mail.
DNAd ei kahjustanud ka lühiajalise kosmoselennu temperatuurid, mis kerkisid üle 1000 kraadi. Just see lubab oletada, kuidas elu sisaldavad molekulid võisid kunagi Maale jõuda.
Rakett DNAga saadeti välja Euroopa kosmoseuuringute Esrange keskusest Põhja-Rootsist Kirunast.
Teadlaste eesmärgiks oli uurida gravitatsiooni mõju raketis olnud inimkudedele ja rakkudele. Raketi kerele pandi uurimiseks ka DNAd, mida ei arvatud seal säilivat.
Panspermia teooria kohaselt jõudis elu Maale läbi karmide kosmiliste tingimuste liikudes ning selle kandsid kohale Maad tabanud asteroidid ja komeedid.
Arvatakse, et elualgmed suudavad säilida väga ekstreemsetes ja algelistes tingimustes. Kui need ained või organismid satuvad soodsasse keskkonda, algab arenguprotsess. Just nii olevat juhtunud ka Maal.
Teadlaste arvates jõudsid elu algehitusplokid nagu näiteks nagu aminohapped Maale just komeetidega.
Teadlaste katse näitas, et nende poolt kosmosesse saadetud DNA säilis 53 protsendi ulatuses ning rohkem kui kolmandik oli täiesti funktsioneeriv.
«Meile oli suureks üllatuseks, et DNA suutis väga karmides tingimustes säilida ning enamikus ei olnud kahjustunud,» lausus Zürichi ülikooli teadlane Cora Thiel.
Selle aasta augustis leiti näiteks Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) välisosadelt elus mikroorganisme, mis samuti näitas, et kosmilised tingimused ei ole elu levikule takistuseks.
Need mikroorganismid jäid ellu hoolimata kosmilisest kiirgusest, väga madalatest temperatuuridest ja hapniku puudumisest.