TTÜ professori sõnul ei kujuta tehisintellekt inimkonnale ohtu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tanel Tammet.

FOTO: Erik Prozes

Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituudi võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet lükkab ümber «pigem saientolooga valdkonda» kuuluva Nick Bostromi ennustuse, justkui võib tehisintellekt juba peagi inimkonnale saatuslikuks saada, tuues võrdluseks, et selles valdkonnas pole viimase 70 aasta jooksul olulisi murranguid toimunud ning on naiivne arvata, nagu see sama pika perioodi jooksul juhtub.

Oxfordi ülikooli teadlase Nick Bostromi tööks on uurida, kas tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada ning inimesed selle tõttu väljasurevaks liigiks osutuda. Bostrom ja veel mitmed teadlased on arvamusel, et juba sel sajandil hakatakse valmistama arvuteid ja roboteid, mis on inimesest märksa nutikamad, kirjutab Helsingin Sanomat.

Tammeti sõnul oleneb sellise võimaluse hindamine eelkõige sellest, mida tehisintellekti all mõeldakse. «Näiteks kui me võtame väga triviaalse asja, et arvutid oskavad paremini liita, korrutada ja malet mängida, siis see on juba ammu fakt. On ka palju muid asju, mida nad oskavad paremini teha.» Selliseid asju tuleb tema sõnul kindlasti sajandi jooksul juurde.

Aeglane progress

Tehisintellekti saab aga vaadata ka teisiti, nn ühiskondlik tehisintellekt, mis moodustab inimtaoliste ajurakkude tulemusel. «See on juba ilma arvutiteta olemas. Arvutid muudavad seda muidugi tugevamaks ja ühiskond tervikuna läheb oluliselt võimsamaks tänu pooltehisintellekti rakkude lisandumisega,» sõnas ta.

Sipelgad ja termiidid on väga kaua eksisteerinud ja kuigi on olemas inimesed, kes on palju vägevamad kui sipelgad, siis pole meil kunagi tulnud pähe, et tapaks õige kõik sipelgad ära.

«Kui nüüd mõelda tavatähendust, et võtame ühe arvuti ja paneme talle hästi palju tarkust sisse ja see arvuti saab inimesest targem olema, siis seda ma pean sajandi jooksul väga vähetõenäoliseks,» märkis ta. Tammet selgitas, et kuna viimase 70 aasta jooksul on selles valdkonnas olnud progress väga aeglane ning olulisi murranguid pole toimunud, siis pole ka mõtet arvata, et see järgmise 70 aasta jooksul juhtub. «Võib-olla, aga ma ei usu, et see nii ruttu läheb.»

Inimkonna hävimine ebatõenäoline

Bostromi ning temaga üht meelt olevad teadlased oletavad, et väga intelligentsed masinad suudavad aina suurema intelligentsusega uue põlvkonna masinaid luua. Lõpuks muutub tehisintelligentsus ülivõimsaks ning võib hakata inimest pidama liigseks, asudes seda liiki hävitama. Tammeti sõnul on see aga väga vähetõenäoline.

Ta toob evolutsioonist näiteks ainu- ja hulkraksed - hulkraksete lisandumisel ainuraksed ei hävinud, vaid mõlemad eksisteerivad edasi. «Selle metafoori järgi ei peaks arvama, et kui ühiskond palju võimsmaks läheb, et need üksikud ühiskonnaliikmed nagu inimesed ära surevad. See on väga vähetõenäoline. Küll aga koonduvad ja organiseeruvad nad teistmoodi,» ütles Tammet.

Tammet usub, et ka inimesed õpivad tehisintellekti võimsamaks muutumisel sellega siiski koos eksisteerima. «Vaatame tehisorganisatsioone, nagu näiteks sipelgad või termiidid. Sipelgad ja termiidid on väga kaua eksisteerinud ja kuigi on olemas inimesed, kes on palju vägevamad kui sipelgad, siis pole meil kunagi tulnud pähe, et tapaks õige kõik sipelgad ära. Ei ole sellist mõtet pähe tulnud ja ei ole mõtet arvata, et tehisintellekt arvab, et otsustame kõik sipelgaid ja inimesed tappa. See tundub absurdne,» selgitas Tammet.

Tehisintellekti ohtude piiramine on absurdne

Sama absurdne tundub Tammeti sõnul kogu Bostromi teooria, sest viimane on filosoof, mitte teadlane. Ehkki viimase paari aasta jooksul on tehisintellekti ohtudest üha enam räägitud, on see professor arvates puhas skämm. «On päris suur hulk organisatsoone, kes tegutsevad natuke nagu saientoloogid - räägivad oma ohu juttu abstraktsel kujul ja ütlevad siis, et andke meile raha ja me aitame inimkonda väljasuremise eest.»

Kui Bostrom toob välja erinevaid viise, kuidas tehisintellekti ohte ennetada või piirata, siis Tammeti sõnul on see võimatu. «See on täiesti naiivne ettekujutus. See on absurdne mõte. Seda ei ole võimalik mitte kuidagi peatada ega ennustada.»

«Meil ei ole põhjust muretseda, et inimkond välja sureb. Vähemalt mitte sellepärast,» sõnas Tammet.

Tagasi üles