Varajased inimesed harrastasid gastronoomilist kannibalismi

Antropoloogide uuring põhineb umbes ühe miljoni aasta vanustel inimluudel, kirjutab Discovery News.

Inimühiskondades on kannibalismi harrastatud mitmetel erinevatel põhjustel – küll rituaalidena või nälja tõttu.

«Meie uuring käsitleb Euroopa aladel üks miljon aastat tagasi elanud liigi Homo antecessor esindajaid ja nende harjumust liigikaaslastega maiustada,» lausus Hispaania Rovira ja Virgili ülikooli antropoloog Eduald Carbonell.

Carbonelli sõnul oli Homo antecessor viimane Aafrikast välja rännanud liigi esindaja, kes oli ka meie liigi Homo sapiens´i kauge esivanem. Sellest inimliinist tekkisid pleistotseenis neandertallased.

Antropoloogid analüüsisid Homo antecessor`i elupaikadest leitud toidujäänuseid, kivist tööriistu ja teisi asju. Need leiti Hispaaniast Sierra de Atapuercas asuvast Gran Dolina koopast.

Lisaks loomaluudele leidus koopas ka suures koguses Homo antecessor`i luid. Luudel on märke, mis näitavad, et nende küljest on lõigatud ja hammustad liha nagu loomaluude küljest.

«Lõikemärgid, surumisjäljed ja hambajäljed luudel näitavad, et neid inimesi tapeti  ja söödi nagu loomi,» kinnitas teadlane.

Leitud tööriistade abil pandi kokku pilt, milliseid lihunikuvõtteid need varajased inimesed kasutasid. Teadlaste sõnul oli Homo antecessor`i eesmärgiks saada saagist võimalikult palju kasulikke aineid. Kuna luuüdi on toitev, siis seda võidi delikatessiks pidada.

Puhtaks näritud inim- ja loomaluud aga visati koopas ühte hunnikusse.

Inimluudega segamini olid karude, huntide, rebaste, mammutite ja ilveste luud.

«Kõik märgid viitavad, et Homo antecessor harrastas gastronoomilist kannibalismi,» selgitas Carbonell.

Söödi väga erinevas vanuses liigikaaslasi, kuid eelistatud olid siiski nooremad.

Arvatakse, et Homo antecessor elas mitmetes gruppides, mis omavahel ressursside ja ellujäämise pärast võitlesid.

Homo antecessor  võis olla esimene, kes vaenlasi ka rituaalselt oma jõu kasvatamiseks sõi. Hiljem harrastasid seda ka neandertallased.