Teadlased püüavad lahendada 385 kilomeetri pikkuse Marsi kraatri tekke mõistatust.
Mis tekitas Marsile «jalajälje»?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. august 2010, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koht kannab nime Orcus Patera ehk Jalajäljekraater, kirjutab news.com.au.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA orbitaaljaam Mars Express tegi hiljuti sellest paigast uued fotod.
Marsi «jalajälg» asub kahe vulkaani vahel. Nimetus «patera» antakse tavaliselt ebakorrapärase kujuga vulkaanilistele kraatritele. Teadlastel on Orcus Patera kohta seni vaid informatsioon, et see ei tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel.
Arvatakse, et see võib olla hoopis niinimetatud löögikraater. Mingi suur kosmiline objekt kukkus Marsi pinnale vähem kui viiekraadise nurga all ning tekitas küllaltki sügava ja pika kraatri.
Kraatri seinad kerkivad teda ümbritseva alaga võrreldes 1800 meetri kõrgusele. Kraatri sügavus on 600 meetrit.
Teise teooria kohaselt oli Orcus Patera oma tekke algjärgus laiaulatuslik ümarkraater, kuid selle venitasid elliptiliseks planeedi pinnale mõjunud jõud.
Kolmas teooria aga väidab, et esialgu võis tegemist olla kahe kraatriga, mis ühinesid erosiooni tagajärjel. Siin on aga väike ebakõla, kuna praeguse kraatri juures nähtav seda teooriat ei kinnita.
Hiljuti tehtud fotodel on näha, et kraatris on suured ida-läänesuunalised alangud, millest osa on 2,5 kilomeetrit laiad.
Teadlased oletavad, et need alangud on tekitanud kraatrit «venitanud» jõududele vastassuunalised jõud.
Punasel planeedil leidub üsna palju igasuguseid müstilisi maapinnavorme, kuid sellegi poolest ei ole need aidanud Marsi «jalajälje» tekke jälile jõuda.
ESA teadlaste sõnul jätkavad nad Marsi müsteeriumide, kaasa arvatud ka «jalajälje» uurimist.