Ürginimesed hävitasid koopakarud?

Koopakaru rekonstruktsioon

FOTO: Wikipedia.org

Saksamaa Max Plancki instituudi teadlaste arvates käivitasid varajased inimesed koopakarude (Ursus spelaeus) väljasuremise sellega , et hakkasid ise nende koobastes peavarju otsima.

DNA-uuring näitas, et koopakarude populatsioon hakkas kahanema umbes 50 000 aastat tagasi, langedes kokku ajaga, mil inimpopulatsioon kasvama hakkas, kirjutab BBC.

Koopad olid jääaja koopakarudele talveune seisukohast tähtsad.

Kuid inimestest «skvotterid» haarasid karukoopad enda valdusse, jättes karud «kodutuks».

Iidne koopakaru on tänapäeva pruunkaru sugulane. Need mõlemad liigid tekkisid 1,2 miljonit aastat tagasi ühisest eellasest. Koopakarud olid suured ja tugevad, isase kehakaal võis ulatuda kuni 500 kilogrammini.

Teadlased uurisid koopakarude luudest eraldatud mitokondriaalset DNAd. See kandub edasi emaliini pidi. Mitokondriaalse DNA muutused viitavad populatsiooni emasloomade arvukuse muutusele.

Teadlaste meeskond avastas, et koopakarude arvukus hakkas kahanema 50 000 aastat tagasi ning nad surid välja 24 000 aastat tagasi. Pruunkarude arvukus säilis sellel perioodil aga stabiilne.

Hispaania Coruna ülikooli uurija Aurora Grandal-D'Anglade  sõnul viitab kõik sellele, et karude väljasuremise käivitas ürginimeste populatsiooni kasv.

«Inimesed vallutasid koopakarude elupaigad, jättes need karud nii-öelda lageda taeva alla. Inimeste selline käitumine ei mõjutanud aga pruunkaru, keda leidub siiani üsna arvukalt. Pruunkarude puhul ei mängi talveuni ja talvitumine koopas nii suurt rolli,» selgitas uurija.

Ka ei ole koobastest kuigi palju leitud pruunkarude jäänuseid.

Mitte kõik teadlased ei ole eelpoolnimetatud teooriaga nõus.

University of London uurija Danielle Schreve sõnul võis koopakarude väljasuremisel tähtsat rolli mängida kliimamuutus, mille tagajärjel kadusid paljud neile karudele söögiks olnud taimed.

«Koopakarud olid põhiosas nii-öelda taimetoidulised, pruunkarud on seda märgatavalt vähem. Võitlus elukohtade pärast inimesega võis siiski olla «viimaseks naelaks nende kirstus», kuid nende väljasuremise käivitas ikkagi kliimamuutus » selgitas Schreve oma seisukohta. 

Tagasi üles