Teadlastel õnnestus esmakordselt õuna genoom järjestada, luues sellega võimaluse aretada kvaliteetsemaid õunasorte.
Teadlased järjestasid õuna genoomi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. august 2010, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond valis aedõunapuu (Malus domestica) genoomi kindlakstegemiseks «Golden Delicoius» sordi, kirjutab sciencedaily.com.
Loodetakse, et õunade genoomijärjestuse abil saadakse tulevikus aretada uusi õunasorte, mis on kliimakindlamad, tervislikumad ja parema maitsega.
Teadlased võrdlesid selgema pildi saamiseks õuna genoomi mitmete teiste puuviljade genoomiga.
Roosõieliste sugukonda (Rosaceae) kuuluv aedõunapuu pärineb madalakasvulisest mägiõunapuust ehk sieversi õunapuust (Malus sieversii). Mägiõunapuu kasvab looduslikult Tjan-Šani põhja- ja lääneosas ning Alatai mäestikus, Põhja-Afganistanis ja Lääne-Hiinas. Seal piirkonnas hakati õunapuud kultiveerima milllagi 20 000 aastat tagasi.
Uurijad märkasid, et õunal on genoomis 17 kromosoomi, samas kui teistel roosõieliste sugukonna esindajatel nagu virsik, maasikas ja vaarikas on genoomis 7 – 9 kromosoomi.
Arvatakse, et õunapuude tekkes ja arengus mängis tähtsat rolli mingi katastroofiline keskkonnasündmus, võimalik et sama, mis hävitas hiidsisalikud. Uuringud näitasid, et see sündmus võis aset leida millalgi 60 miljonit aastat tagasi.
«Millalgi 50 - 65 miljoni aasta eest hakkas õunapuu eellane roosõieliste sugukonnast eralduma. Genoomivigade tõttu on õunal hoopis teised omadused kui teistel sama sugukonna esindajatel,» selgitasid uurijad.
Uuring näitas, et drastilised muutused keskkonnas võisid isegi mõnede liikide, kaasa arvatud õunapuu, säilimisele ja arengule kaasa aidata.
Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.