400 aasta vanune kirjutis paljastas tundmatu keele?

400 aasta vanune kirjutis paljastas tundmatu keele?

FOTO: heritage-key.com

Arheoloogid avastasid Peruust 400 aasta vanuse kirjutise, milles paljastus senitundmatu keel, mida võisid kunagi kasutada piirkonna põliselanikud.

Tundmatu hispaanlase kirjutatud tekst avastati Hispaania kolonisaatorite ajal ehitatud kiriku varemetest 2008. aastal, kirjutab National Geographic.

Teadlased ja lingvistid märkasid nüüd, et 17. sajandi kirjutaja on hispaaniakeelsed numbrid «uno» (üks), «dos» (kaks) ja «tres» (kolm) ning araabia numbrid 4 - 10, 21, 30, 100 ja 200 müstilisse senitundmatusse keelde tõlkinud.

«Kuigi sellest kirjast ei paljastu just palju, on sellel olev keel väga erinev seni tuntud keeltest. Võimalik, et selliseid kirjutisi on veel,» lausus USA Harvardi ülikooli Peabody muuseumi projektijuht Jeffrey Quilter.

Quilteri arvates võib see tundmatu keel olla tuletatud Peruus siiani räägitavast ketšua keelest.

Kuid oma struktuurilt ei ole see siiski ketšua, vaid iseseisev keel.

Osa teadlasi on veendunud, et tegemist on ketšua keelega, kuid Hispaania kolonisaatorite poolt tekitatud viga muutis keelt.

Kirjutis näitab, et tundmatu keele numbrisüsteem põhines kümnel ehk oli kümnendsüsteem.

Quilter tõi näite, et inkad kasutasid kümnendsüsteemi, samas kui maiade arvudesüsteem põhines 20.

Teadlased pakkusid välja, et see võib olla ka koloniaalajastu Peruus räägitud, kuid nüüdseks välja surnud mochica keel, kuid hiljem sellest teooriast loobuti.

Teada on, et Peruu aladel on räägitud ka quingnami ja pescadora keelt, kuid neist on säilinud vaid nimetused. Võimalik, et tegemist on ühe ja sama keelega, kuid vallutajad pidasid neid eraldi keelteks. Ei välistatud, et kirjutis võib olla neis keeltes.

Kummaline kirjutis ilmus päevavalgele Põhja-Peruus El Brujo arheoloogilisse kompleksi kuuluvate Magdalena de Cao Viejo kiriku varemete väljakaevamisel.

«Hispaanlased tahtsid kohalikest elanikest kristlasi teha. Selle tõttu rajati sinna ka kirik,» selgitas teadlane.

See müstilises keeles kirjutis on üks sadadest paigast avastatud ajaloolistest dokumentidest.

«See, mis on teiste inimeste õnnetus, on arheoloogide õnn,» nentis Quilter.

Arvatakse, et Hispaania kolonialistide kirik jäi unarusse ning varises millalgi 17. sajandi lõpupoole kokku. Varingu alla jäi ka raamatukogu või kontor, kus tähtsaid dokumente hoiti.

Quilteri arvates viitab kirjutis sellele, millise laialdase kultuurilise maastiku kolonialistid Ameerika mandrilt eest leidsid.

«Mõtleme tihti, et vastuolud olid vaid hispaanlastest vallutajate ja Ameerika mandri põliselanike vahel, kuid tegemist oli siiski väga erinevate inimgruppide vahelise vastuoluga,» selgitas uurija.

Ta lisas, et paljud Euroopast tulnud vallutajad ei olnud sugugi hispaanlased ning Ameerika mandril elas palju erinevaid rahvaid, kes rääkisid erinevaid keeli ning kellel olid erinevad kombed.

Populaarne

Tagasi üles