Briti Leicesteri ülikooli teadlaste uuring paljastas, et tänapäeval elava rohkem kui 800 miljoni mehe kaugeteks esivanemateks olid 11 iidset Aasia liidrit, nende seas ka Mongoli impeeriumi julm juht Tšingis-khaan.
Üle 800 miljoni nüüdisaegse mehe esivanemateks on 11 iidset Aasia juhti
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. jaanuar 2015, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste uuring põhineb Y-kromosoomil, mida leidub vaid meestel, edastab Daily Mail.
Uuringus analüüsiti ja võrreldi rohkem kui 5000 mehe DNAd, tegemaks kindlaks meeste põlvnemise.
5127 uuritud mehest 37,8 protsendil leiti geneetiline seos 11 iidse Aasia juhiga Y-kromosoomi abil.
Kromosoomiuuring viis teadlased sajandeid tagasi tänapäeva Mongoolia ja Hiina aladel elanud isikuteni. Arvatakse, et üks neist oli Tšingis-khaan.
Kinnitamata andmetel sai Tšingis-khaan sadu lapsi, kellel omakorda oli palju järglasi.
Leicesteri ülikooli geneetik Mark Jobling sõnas, et paljude meeste väga kauged esivanemad elasid ajavahemikul 300 – 2100 eKr. Need olid nii põllumajanduskultuuri kui ka nomaadide esindajad.
«Iidsel ajal said sotsiaalselt kõrge staatusega mehed palju järglasi. Neil oli vallaslapsi, laste suremus oli madal ning neil oli mitu lisanaist. See kehtib eelkõige Aasia alade kultuuride meeste kohta,» teatas Jobling.
Koos hobuste kodustamisega muutus sealne ühiskond ja ka inimeste ühiskondlik staatus.
«Hobuste kasutuselvõtt suurendas suhtlust nii ida ja lääne kui põhja ja lõuna vahel. Samuti võeti kasutusele uus sõjapidamise viis,» nentis uurija.
Üks varasem uuring näitas, et 1227. aastal surnud Tšingis-khaanist põlvneb kogu maailmas 16 miljonit meest.
Tšingis-khaan rajas umbes 80 aastaga impeeriumi, mis ulatus lisaks Mongooliale ka Hiina, Iraani, Pakistani, Lõuna- ja Põhja-Korea ning Lõuna-Venemaa aladele.