Kuigi vihast ülemust ei peeta just loomingulisuse käivitajaks, võib mõnikord see siiski nii olla.
Ülemuse viha võib olla motiveeriv?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. september 2010, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi teadlaste tehtud uuring näitas, et osa töötajaid tulevad pärast ülemuse kurjustamist välja märgatavalt huvitavamate ja innovaatilisemate ideedega kui varem, kirjutab Live Science.
Uurijad hoiatasid, et negatiivne tagasiside käivitab positiivse protsessi vaid siis, kui see on suunatud õigetele inimestele. Asjaga mitte seotutele suunatud viha pigem hävitab loomingulisuse.
Arvesse tuleb võtta nii töötaja seotust juhtumiga, ta soovi olukorda parandada kui ka töötaja isikuomadusi ning töökoha üldist kliimat.
Uuringu teinute sõnul on võtmesõnaks episteemiline motivatsioon. Katsealustel, kelle see kõrge oli, tulid pärast pragada saamist rohkem innovaatiliste ja loominguliste ideede peale kui need, kes said neutraalset tagasisidet. Need katsealused, kellel oli aga madal episteemiline motivatsioon, ei suutnud häid ideid pakkuda.
Amsterdami ülikooli sotsiaalpsühholoogi Gerben van Kleefi sõnul suhtuvad kõrge epsisteemilise motivatsiooniga inimesed kaaslaste emotsioonidesse ja sõnadesse ratsionaalselt. Nende jaoks näitab viha, et tegemist oli keskmisest viletsama sooritusega ning see viha innustab neid lahendust leidma.
Van Kleef ja ta kolleegid tegid katse 63 psühholoogiaüliõpilasega, kes pidid kaheksa minuti jooksul leidma võimalikult palju viise, kuidas kasutada kartulit. Siis said nad oma ülesandele tagasisidet, arvates, et tegemist ongi nende hindamisega. Tegelikult oli tegemist videoga, kus näitleja luges teksti. Esimeses videos andis hindaja negatiivset tagasisidet, teises oli neutraalne.
Samalaadne katse tehti ka telliskiviga.
Uurimus näitas, et viha kasutava ülemuse alluvuses on loomingulisemad kõrge episteemilise motivatsiooniga töötajad ning rahuliku ülemuse alluvuses madala episteemilise motivatsooniga töötajad.
«Viha võib olla loomingulisuse ja innovaatilisuse käivitaja, kuid ainult siis, kui see on suunatud õigetele inimestele ja õiges olukorras,» tõdes sotsiaalpsühholoog.
«Stressi tekitavas töös, kus on tihtipeale tähtajad või siis mürarikkas töös, ei saavuta viha abil mitte midagi. Kuid kui viha kasutada üsna stressivaeses töökeskkonnas, siis võib sellest tulu tõusta,» selgitas Van Kleef.