Teadlased suutsid sekveneerida ehk järjestada äärmiselt keerulise nisu genoomi - nüüd saavad aretajad hakata seda infot kasutama kolmandiku maailma üheks põhitoiduks oleva teravilja saagikuse parandamiseks.
Genoomijärjestus aitab parandada nisu saagikust
3. september 2010, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenikaardi mustand valmis sordi nimega Chinese Spring põhjal. Aretusfirmadele antakse ligipääs 95 protsendile nisu geenidest, mis peaks aitama välja töötada vastupidavamaid ja saagikamaid sorte maailma toidupuudusega võitlemiseks, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator Reutersit.
«Meie kogutud info on globaalse toidupuudusega võitlemisel hindamatu,» ütles projektis osalenud Liverpooli ülikooli teadlane Neil Hall. «Juba praegu tuleb aretama hakata sorte, mida kümne aasta pärast põldudel kasvatada tahame.»
Nisutoodangut ohustavad kõikjal maailmas kliimamuutused, samal ajal nõudlus kasvava inimpopulatsiooni poolt üha suureneb. Eelmisel kuul saavutas nisu hind viimase kahe aasta uue rekordi, mis tulenes põuast Venemaal ja saagikuse probleemidest teistes riikides.
«Kui mõistame geneetilisi erinevusi sortide ja tunnuste vahel, saame välja töötada uusi sorte, mis on vastupidavamad põuale või suuremale soolsusele või annavad paremat saaki,» ütles Hall.
Varem on nisu genoomi lahtimuukimist peetud peaaegu võimatuks, sest see on tohutult suur. See koosneb 17 miljardist aluspaarist, olles enam kui viis korda suurem inimgenoomist – seega on selle sekveneerimine üks suuremaid ette võetud genoomiprojekte.
Nisu on seetõttu viimasena sekveneeritud genoomiga peamine toidutaim. Teiste põhiliste toidutaimede, riisi ja maisi, genoomid on tunduvalt lihtsamad ja seega juba sekveneeritud.
«Meie tulemus on siiski veel lünklik – põhimõtteliselt on tegemist mustandiga,» ütles Hall. «Aretamistöö alustamiseks ja oluliste tunnuste identifitseerimiseks on aga valdav enamik vajalikust infost olemas.»
Teadlased kasutasid Šveitsi ettevõtte Roche sekveneerimismasinat.