Aafrika muumiate uurimine näitas, et juba 2000 aastat tagasi kasutati antibiootikumi.
Antibiootikumi kasutati juba 2000 aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. september 2010, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele viitavad muumiate kehast leitud suured tetratsükliinikogused, kirjutab Discovery News.
Arvatakse, et tetratsükliini sisaldas õlu, mida hakati jooma juba lapsena.
Tänapäevaste antibiootikumide algusaeg on 1928. aastas, mil avastati penitsilliin.
Kuid hiljutine muumiauuring näitas, et antibiootikumi hakati kasutama märgatavalt varem.
Esimesed antibiootikumide kasutajad elasid Niiluse jõe kallastel Nuubia kõrbes.
«Juues ja süües sisse suuri tetratsükliinikoguseid, pidid need inimesed teadma, et see kaitseb neid haiguste eest. Nad ei pruukinud teada, mis asi tetratsükliin on, kuid nad teadsid selle mõju,»lausus USA Emory ülikooli antropoloog George Armelagos.
Armelagos kuulus meeskonda, mis uuris Aafrika muumiaid. Nende esmane eesmärk oli teha kindlaks, kas nuubialased põdesid osteoporoosi. Iidsete luude uurimine ultraviolettvalguses näitas, et neis leidub antibiootikum tetratsükliini.
Tetratsükliin patenteeriti meie ajal alles 1950. aastal. Esmasest uuringust järeldati, et muumiad võisid tetratsükliini saastuse saada.
Hilisem uuring kinnitas, et see aine sattus mumifiteerunud inimestesse nende eluajal ning ei pärine keskkonnasaastest.
Iidsed nuubialased tarbisid tetratsükliini väga suurtes kogustes, suuremates kui tänapäeval seda ainet ravimina soovitatakse.
Teadlased tegid kindlaks, kust tetratsükliin pärines. Õlut valmistati viljast, mis oli nakatunud Streptomyces ´i bakteriga. Mullas tavapärane bakter tootis tetratsükliini, mille abil tappis võistlevad bakterid.
Nuubialased säilitasid vilja maapinna sees, kus see kergelt võis Streptomyces ´ega nakatuda. Vilja kääritamisel hakkas nimetaud bakter suures koguses tetratsükliini tootma. Nuubialased sõid nii viljakörti kui ka jõid sellest viljast valmistatud õlut.
Teadlased püüavad järgmisena kindlaks teha kui suurtes kogustes nuubialased tetratsükliini tarbisid. Luude analüüs näitas, et juba imikutes leidus suures koguses tetratsükliini. Selle võisid nad saada emapiimaga.
Tänapäevastes õlledes ei sisaldu antibiootikume, kuna joogid on pastöriseeritud. Küll võib aga tetratsükliini leiduda koduõlles.
Uurijate sõnul elasid antibiootikumidega õlut tarbinud gruppide liikmed kauem kui teised samal ajal ja samas piirkonnas elanud.