Paleontoloogid avastasid Hispaaniast küüruga hiidsisaliku, kelle juures oli ka märke, et ta võis olla lindude eellane.
Hispaaniast leiti küüruga hiidsisalik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. september 2010, 07:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Concavenator corcovatus ehk «küüruga jahimees Cuencast» elas umbes 130 miljonit aastat tagasi praeguse Hispaania Cuenca aladel, kirjutab väljaanne Nature.
Teadlaste sõnul oli see kuuemeetrine loom suguluses Tyrannosaurus rex`ist suurema hiidsisaliku Carcharodontosaurus ´ega.
Uurijad jätkasid, et nüüd leitud lihasööja hiidsisalik on esimene omalaadne, sest varem ei ole küüruga hiidsisalikke leitud.
« Concavenator`il on selliseid jooni, mida teiste hiidsisalike juures ei leia. Tagumiste selgroolülide juures on kõrgem osa, mille funktsioon ei ole meile veel teada. Kuid see võis olla näiteks rasva ja toitainete kogumiseks või siis reguleeris ta selle abil kehatemperatuuri,» sõnas uuringut juhtinud Francisco Ortega.
Ortega kinnitusel leiti selle hiidsisaliku juurest veel üks üllatav nüanss.
Selle hiidsisaliku esijäsemetel leidus väikeseid muhke, mis viitasid sulgedele.
«Selliseid muhke on märgatud väikestel hiidsisalikel, kes on suguluses lindudega, nagu näiteks Velociraptor. Kuid Concavenator on neli korda suurem kui Velociraptor, ning samas primitiivsem, kuid tal olid ka need sulgede kohti tähistavad muhud,» jätkas uurija.
See võis tähendada seda, kas Hispaanias elanud hiidsisalikul olid suled või oli ta nahastruktuuris olemas juba märgid, et hiljem tekkivatel liikidel võivad olla suled.
Neil on ka paar teooriat, miks neil hiidsisalikel suled või sulelaadsed struktuurid kasulikud oleks olnud. Võimalik, et need reguleerisid kehatemperatuuri või siis liikumisel aerodünaamikat.
Kuid see, et kuna suled olid ainult esijäsemetel, siis võis neil olla veel mingi funktsioon, mis ei ole veel teada.
«Suleliste esijäsemete ja kummalise küüruga loom oli oma elupaigas, tänapäeva Hispaania alade soodes varasel kriidiajastul üsna kena vaatepilt. Ta «naabriteks» olid kilpkonnad, krokodillid, koorikloomad ning ka teised hiidsisalikud,» nentisid uurijad.
Paleontoloogid arvasid siiani, et Carcharodontosaurus´ed, kelle hulka kuulub ka Concavenator corcovatus, elasid vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias, kust nende jäänuseid leitud on.
Kuid nüüdne leid tõendas, et need loomad olid ka tänapäeva Euroopa aladel ehk siis tollasel Laurasia mandril.