USA California ülikooli nanotehnoloogia teadlastel õnnestus robotite ja ka kunstjäsemete jaoks luua kunstnahk, mis reageerib puudutusele.
Nanotehnoloogid lõid robotite jaoks e-naha
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. september 2010, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laborikatsed näitasid, et kunstlikult loodud nahk reageerib puudutusele sama kiiresti kui pärisnahk, edastab Yahoo News.
Teadlaste arvates on «uue naha» puhul tegemist läbimurdega, mis aitab luua senisest efektiivseimaid ja tundlikumaid roboteid ja kunstjäsemeid.
«Inimesed suudavad hoida õrna muna ilma seda lõhkumata. Tahame jõuda robotites juures sama tulemuseni. Esialgu võiksid robotid ja robotkäed suuta tõsta õrnu veiniklaase ilma neid lõhkumata,» selgitas uuringumeeskonna juht Ali Javey.
Niinimetatud e-nahk koosneb germaaniumist valmistatud nanovõrgustikust, silikoonist ja polüamiidist. Nanovõrgustikul on vetruvast kummist puutetundlik kiht.
Kunstnaha prototüübi suurus on 49 ruutsentimeetrit. See tunnetab kuni 15 kilopaskali suurust survet, mis vastab igapäevategevustes näiteks arvutiklaviatuuri klahvide vajutamise või asja käes hoidmise survele.
Stanfordi ülikooli teadlased eesotsas Hiina päritolu Zhenan Baoga tegid peaaegu samalaadse katse.
Zhenan ja ta meeskond kasutasid väga õhukest kummimaterjali, mis reageeris vajutusele ning mille paksus vajutuse tõttu muutus.
«Tegemist oli nii õhukese materjaliga, et selle reageerimiskiirus võrdus inimnaha reageerimiskiirusega. Reageering saabus millisekunditega,» selgitas teadlane.
Teadlased on otsinud aastaid, kuidas luua inimtunnetust kunstlikult. Häid tulemusi on saavutatud nägemise ja kuulmisega, kuid lõhna ja maitsega on probleeme.
Suurimaks takistuseks peetakse siiani aga puudutust ja puutetundlikkust. Uurijate arvates saab olukorra lahendada veelgi tundlikumate ja keerulisemate sensorite loomisega.
Inimnärvisüsteemi sarnase sensorivõrgustiku loomist peetakse suureks väljakutseks, mille loomine võib võtta aastakümneid.