Arktiline Ellesmere´i saar oli kunagi soe «paradiis»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arktiline Ellesmere´i saar oli kunagi soe «paradiis»

FOTO: Wikipedia.org

Arktika alad nägid 50 miljonit aastat välja hoopis teistsugused kui praegu ning temperatuur ei langenud alla nullkraadi.

50 miljonit aastat tagasi oli seal võrdlemisi soe kliima, kus kasvasid lopsakad taimed ning elasid mitmed loomad, kirjutab Live Science.

USA Colorado ülikooli teadlased uurisid Põhja-Jäämeres asuvat Ellesmere`i saart, mis on tänapäeval maailma üks külmimaid ja kuivemaid paiku. Sealses tundras elavad siiski ka mõned loomaliigid. Talvel on keskmine temperatuur seal miinus 38 kraadi ja suvel ei tõuse üle üheksa plusskraadi.

«Meie uurimisretk toimus selle aasta juulis, mis oli üks kuumemaid kuid. Sellegi poolest oli seal üsna karm ja meie helikopter jäi lumme kinni,» sõnas paleontoloog Jaelyn Eberle.

Ta lisas, et jääkarude tõttu peab relv kogu aeg käeulatuses olema.

Saarelt leitud fossiilid näitasid, et siis elasid seal hiigelkilpkonnad, alligaatorid, maod, leemurid ning tänapäeva jõehobude ning ninasarvikute laadsed loomad.

«Ellesmere`i saar oli eotseenis 50 miljonit aastat tagasi sooja kliimaga «paradiis»,» tõdesid uurijad.

Saamaks teada, millised olid saare temperatuurid, uuriti fossiilsetes luudes ja hammastes leiduvaid hapnikuisotoope.

Teadlased selgitasid, et mida soojem on ala, seda enam raskeid hapnikuisotoope fossiilides leidub. Kuna Ellesmere`ist leitud luudes oli palju hapnikuisotoope, siis oli alal kunagi soe kliima.

Teadlast uuring näitas, et eotseenis oli Ellesmere`i saare kõige soojemal kuul temperatuur  20 kraadi ümber ning kõige külmemal kuul 0 – 3,5 kraadi.

«Need andmed näitavad, et temperatuur ei langenud alla nulli ning selle tõttu oli seal üsna mitmekesine elukeskkond,» selgitas Eberele.

Eotseenis elanud alligaatorid suutsid tänapäeva alligaatoritega võrreldes nullilähedasi temperatuure paremini taluda. Kuid tänapäeval tehtud katsed on siiski näidanud, et alligaatorid on võimelised lühikest aega miinuskraadides juures ellu jääma.

Kuid suurte kilokonnade olemasolu Ellesmere`i kliimas oli teadlastele üllatuseks. Tänapäeval elavad suured merekilpkonnad näiteks Galapagose saartel, kus külmade kuude keskmine temperatuur on pluss kümme kraadi.

«Hilises pleistotseenis 10 000 – 50 000 aastat tagasi elasid need suured kilpkonnad näiteks tänapäeva USAs Illinoisis ja Pennsylvania aladel. Kuid nüüdne uuring kinnitas, et nende eluareaal oli soodsa kliima tõttu märgatavalt kaugemal,» selgitas Eberle.

Uurijate arvates võib see avastus näidata, mis võib arktilisi alasid uuesti ees oodata. Nüüdse kliimasoojenemise tõttu kerkivad arktilistel aladel temperatuurid kaks korda kiiremini kui madalamatel laiuskraadidel.

«Need fossiilileiud aitavad mõista milline oli kliima eotseenis aset leidnud kliimasoojenemise ajal ning milliseks võib kujuneda looduskeskkond praeguses kliimasoojenemises. Praegused arktilised alad on nagu ajakapslid-laboratooriumid, milles olev võib ennustada tulevikku,» selgitasid uurijad.

Teadlaste sõnul ohustab iidseid fossiilileiukohti söekaevanduste rajamine ning nad teevad kõik, et need «kliimakambrid» säiliksid.

Ellesmere´i saar asub Põhja-Jäämeres ja kuulub Kanadale.

Ellesmere'i eraldavad kagus paiknevast Gröönimaast Smithi väin ja Narese väin, lõunas paiknevast Devoni saarest Jonesi väin ja Cardigani väin ning läänes asuvast Axel Heibergi saarest Eureka väin ja Nanseni väin.

Saare pindala on 196 235 ruutkilometrit.  Ellesmere on pindalalt Kanadas Baffini saare ja Victoria saare järel kolmas ning maailma kümnes saar.

Arktilise kliima tõttu on Ellesmere väheasustatud. Saarel on kolm asulat: Alert, Eureka ja Grise Fiord. Saarel elab püsivalt umbes 160 inimest.

Lisaks on saarel neli ainult suviti asustatud polaarjaama: Ward Hunt Island põhjarannikul, Lake Hazen põhjaosa keskel, Tanquary Fiord Greely fjordi tipus ja D'Iberville Fiord Greely fjordi lõunakaldal.

Tagasi üles