Teadlaste sõnul leidsid nad Kirdeväila otsinud Vene ekspeditsiooni jäänused ja laeva logiraamatu.
Leiti Kirdeväila otsinud Vene ekspeditsiooni jäänused ja logiraamat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. september 2010, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seikleja Georgi Brusilovi juhitud ekspeditsioon suundus Kirdeväila ehk Põhja-meretee otsingutele 1912. aastal, kirjutab Discovery News.
Siiani ei olnud teada, mis juhtus osade selle ekspeditsiooni liikmetega.
Kuid sel suvel saadi asjasse selgust. Ekspeditsiooni liikmetele kuulunud asjad ja laeva Saint Anna logiraamat, mis pärineb 1913. aasta maist, leiti sellel suvel Euroopa kõige põhjapoolsemalt alalt Franz Josephi maalt.
«Pole kahtlust, et selle aasta juulis Franz Jospehi maalt leitud jäänused kuuluvad kuulsa seikleja Georgi Brusilovi meeskonnaliikmetele. Samuti leidsime sealt nende saatust kajastavaid dokumente,» lausus uuringuekspeditsiooni juht Oleg Prodan.
Kara merel liikunud laev Saint Anna jõudis Franz Josephi maa lähistele, kus jäässe kinni jäi.
Ekspeditsioonist jäi ellu kaks meest. Üks neist, navigaator Valerian Albanov kirjutas oma memuaarides, kuidas nad kaks kohutavat talve üha Põhjapooluse suunas liikusid.
Albanov oli 24 mehest koosnenud meeskonnast nende 11 seas, kes lahkusid jäässe jäänud laevalt ning asusid maad otsima. Selle retke on jäädvustanud kirjanik Veniamin Kaverin oma seiklusromaanis «Kaks kaptenit».
Albanovi memuaaride põhjal arvati, et Saint Anna ja ülejäänud meeskond kadusid jälgi jätmata.
Sel suvel leitud logiraamat heidab valgust, mis juhtus nendega, kes laevale jäid.
«Täna saime oma viimase tubaka, tikud lõppesid ammu otsa. Oleme elus püsimiseks jääkarusid jahtinud,» seisab logiraamatus.
Karmi saatusega ekspeditsiooni jäänuste hulka kuuluvad kell, lumelauad, nuga, lusikas, millel on omaniku initsiaalid, päikeseprillid, mis olid tehtud rummipudeli põhjadest.
Kirdeväil ehk Põhja-meretee on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut.
Kirdeväil kulgeb läbi Põhja-Jäämeres asuva Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi ja Tšuktši mere ning Vaikse ookeani Beringi ja Ohhoota mere.
Esimesena läbis Kirdeväila 1878. – 1879. aastal soomerootslane Adolf Erik Nordenskiöld kuunaril Vega. Ta talvitus poolel teel.
Ühe navigatsioonihooaja jooksul läbis Kirdeväila esimest korda 1932. aastal Otto Schmidt (1891–1956) aurikul Aleksandr Sibirjakov.