Enne sündi nälga kannatanute aju vananeb kiiremini

Enne sündi nälga kannatanute aju vananeb kiiremini

FOTO: SCANPIX

Hollandi teadlaste sõnul vananeb nende aju kiiremini, kes on lootena nälga kannatanud.

Teadlased jõudsid sellisele järeldusele, uurides Hollandis Teise maailmasõja näljahäda perioodil arenenud laste aju 60 aastat hiljem, kirjutab BBC.

Uuring näitas, et 1944. aasta näljaperioodil emaüsas olnute aju on vananenud kiiremini kui neil, kes lootena nälga ei kannatanud.

«1944. aastal aset leidnud nälg mõjutas üsas arenenud lapsi ja nende aju. Mälu ja ajutööga seotud testid näitasid, et nälga kannatanud emade laste ajutöö on viletsam kui nende emade lastel, kes nälga ei kannatanud,» selgitasid uurijad.

Teadlased uurisid kokku 300 täiskasvanut, kes 1944. aastal alles arenesid emaüsas.

Niinimetatud Hongerwinter oli kuue kuu pikkune periood, mil Natsi-Saksamaa väed takistasid toiduainete viimise Põhja-Hollandisse.

Tekkis humanitaarkriis. 1945. aasta aprilliks suri umbes 20 000 inimest nälga.

Sel ajal said rasedad toitu vaid 400 – 800 kilokalori eest päevas.

Teadlasi huvitas, kuidas varem hästi toitunud elanikke see lühiajaline nälg mõjutas. Eriti aga seda, kas emade alatoitumine mõjutas sündimata lapsi.

Need, keda nälg mõjutas raseduse esimeses või teises kolmandikus, lasti teha ajutööd mõõtvaid teste. Võrdlusgrupiks olid sama vanad isikud, kes lootena nälga ei kannatanud.

Katsealuste sünnikaal ei viidanud mitte millegagi sellele, et nad enne sündi oleksid nälga kogenud.

Kuid testid paljastasid, et 1944. aastal enne sündi nälga tundnute ajutöö vastas märgatavalt vanemate inimeste ajutööle, mitte enda generatsiooni omale.

Populaarne

Tagasi üles