Šveitsi põllumajandusuuringute keskuse Agroscope teadlased lahendasid saladuse, kuidas tekivad Šveitsi juustu kuulsad augud.
Eureka! Teadlased lahendasid Šveitsi juustu aukude tekke saladuse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. mai 2015, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvajuttude järgi tekitavad neid hiired, kuid see ei vasta tõele, kirjutab The Local.
Uuring näitas, et Šveitsi kuulsate juustude nagu Emmental ja Appenzell auke ei põhjusta mitte bakterid nagu varem arvatud, vaid see, et piim, milles juustu toodetakse sisaldab mikroskoopilises koguses rohtu.
Ilmnes, et juustus oli minimaalselt auke, kui see valmistati väga puhtast, lisandeid mitte sisaldanud piimast.
«Aukude põhjustajateks on imeväiksed rohu- ja heinaosakesed, mis võivad vanamoodsal lüpsmisel lüpsikusse pääseda. Kui aga kasutada tänapäeva steriilseid lüpsivahendeid, siis neid piima ei satu,» selgitas Agroscope`i esindaja Regis Nyffeler.
Uurijate sõnul on Šveitsi juustu aukude tekkepõhjust uuritud alates 1917. aastast, kui see pakkus huvi USA teadlasele William Clarkile. Ameeriklane järeldas, et aukude taga on piimas leiduvad süsinikdioksiidi eritavad bakterid.
Šveitsi põllumajandusteadlste sõnul on viimase 10 – 15 aastaga Šveisti juustus aukude arv märgatavalt vähenenud, kuna traditsiooniline lüpsmisviis ämbrisse on asendunud masinatega lüpsmisega.
«Masinlüpsi puhul ei satu rohuosakesed piima ja laagerdamisprotsessis on selle tõttu aukude tekkevõimalus väiksem,» selgitati.