Püssirohuanumas on pea giljotiini all kaotanud kuninga veri?

Prantsusmaa kuningas Louis XVI

FOTO: Wikipedia.org

Olles väsinud kõrgetest maksudest, inimõiguste puudumisest ja vaesuses elamisest, mõistsid Prantsuse revolutsionäärid kuningas Louis XVI surma.

Kuningas giljotineeriti 21. jaanuaril 1793. aastal, kirjutab wired.com.

Päras seda, kui kuningas oli pea kaotanud, tormasid ta pooldajad oma taskurätte ta verre kastma.

Vähemalt selline on legend, mis selle Prantsuse kuninga giljotineerimisega kaasnes.

Kuid nüüd leidsid Itaalia Bologna ülikooli ajaloolased püssirohu hoidmiseks mõeldud nõu, milles oli kuivanud verd.

Verele tehtud DNA-test näitas, et see kuulus siniste silmadega mehele, kes elas umbes Prantsuse revolutsiooni ajal.

«Meie edasiseks sammuks on teha kindlaks, kas see on tõesti Louis XVI veri. Sellele võib kaasa aidata Louis XVI poja kuivanud südamest võetud tükk,» lausus analüüsi teinud teadlane Davide Pettener.

Louis XVI poeg ehk dofään kandis nime Louis-Charles, ametlikult Louis XVIII. Poiss suri üle kahe aastat oma isast hiljem kas haiguse või mürgitamise tagajärjel. Dofääni südant hoitakse Pariis lähistel St. Denis asuvas katedraalis kristallvaasis.

Petteneri sõnul võib Prantsuse võimudelt olla raske saada luba südamest tüki saamiseks, kuid nad ei anna alla.

Püssirohunõu andis teadlastele tundmatuks jääda soovinud Itaalia perekond, kelle valduses see on olnud kas 19. või 20. sajandist. Pere väitel kuulus see kunagi Prantsuse keisrile Napoleon Bonaparte`ile, kes sai võimule 1804. aastal. 

«See on üsna segane lugu. Esialgu pidasime seda mingiks naljaks, kuid geneetika ja ajaloo seisukohalt võib  see tähtis olla,» jätkas Pettener.

Asjatundjate sõnul on kunagine püssirohuanum praegu väärt 500 000 eurot. Sellel on kujutatud Prantsuse revolutsiooni juhtfiguure ning teksti «Maximilien Bourdaloe kastis 21. jaanuaril oma taskurätiku pärast kuninga pea maha raiumist ta verre».

Püssirohunõus siiski ühtegi taskurätikut ei leitud, kuid nõu sisepinnal oli kuivanud verd.

Kaks laboratooriumit tegid kolme tüüpi DNA-analüüsi – esimeses tehti kindlaks Y-kromosoom, mis päritakse meesliinis, teises aga HERC2 geen, mida seostatakse silmade sinise värviga. Kolmandas analüüsis aga uuriti mitokondriaalset DNAd, mis päritakse emalt.

Uuring näitas, et nõus olev veri kuulub siniste silmade ja haruldaste geenidega mehele, mitte aga mõnele loomale, nõu omanike pereliikmetele ning mitte kellelegi neist kümnetest tuhandetest inimestest, kes on rahvusvahelistes geneetika andmebaasides.

Pettener lisas, et kuna veri on üsna vana, siis saab kindlalt öelda, et tegemist ei ole võltsinguga.

«Kui vere Y-kromosoom klapib dofääni Y-kromosoomiga, siis on kindel, et veri kuulub giljotineeritud kuningas Louis XVI-le. Isegi praeguse poolikute andmete juures oleme juba peaaegu kindlad, et selles nõus võis kunagi olla kuninga verega taskurätik ning seda verd jäi nõu seinte külge,» lausus uurimismeekonna liige, Hispaanias Barcelonas asuva Universitat Pompeu Fabra bioloog Carles Lalueza-Fox.

Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1774 – 1792. Ta kukutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal ja hukati.

Louis XVI päris riigi oma vanaisalt Louis XV-lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud.

Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart.

Pilte vaata siit.

Populaarne

Tagasi üles