Leiba hakati küpsetama 30 000 aastat tagasi

Leiba hakati küpsetama 30 000 aastat tagasi

FOTO: Wikipedia.org

Itaalia eelajaloo instituudi teadlased avastasid 30 000 aasta vanuste käsikivide juures tärklisejäänuseid, mis viitavat sellele, et leiba küpsetati juba paleoliitikumis.

Uurijate sõnul on see leid vastuolus levinud arvamusega, et varajastes ühiskondades toituti eelkõige lihast, kirjutab Reuters.

Itaalia teadlase Laura Longo arvates saadi neis ühiskondades jahu mingist tärkliserikkast taimest, mis võis meenutada tänapäeva kartulit.

«Need inimesed küpsetasid leiba, mis meenutab meie pannkooke või pitaleiba. See oli lihtne vee ja jahu segu. Leivatainas valati kuumaks aetud kivile. Saadi üsna kõva koorega suupiste, mis ei pruukinud siiski eriti maitsev olla,» tõdes uurija.

Teadlased uurisid väikseid, täiskasvanu pihku mahtuvaid käsikivisid, mis leiti Itaaliast, Venemaalt ja Tšehhist.

Uurijate kinnitusel nihkus leivaküpsetamise algusaeg 10 000 aasta võrra varasemasse aega.

Eelmised varaseimad tõendusmaterjalid olid Iisraelist leitud 20 000 aasta vanused käsikivid.

«Siiani arvati, et paleoliitikumi inimeste menüü koosnes põhiliselt lihast. Kuid tegelikult oli söök mitmekesisem,» lisasid teadlased.

Tänapäeval kasutatakse kehakaalu alandamiseks niinimetatud koopainimene dieeti, milles puuduvad süsivesikuid sisaldavad toidud nagu viljasaadused, sealhulgas leib.  Menüüs on vaid lahja liha, puu- ja juurviljad.

«Koopainimese» dieeti populariseeris 1970. aastatel esimesena gastroenteroloog Walter Voegtlin, kes andis välja ka sellekohase raamatu.

Populaarne

Tagasi üles