Seitsme miljardi valgusaasta kaugusel asub suur galaktikaparv

See ametliku tähistuse SPT-CL Jo456-5345 saanud galaktikaparve mass on Päikese massist 800 triljonit korda suurem, kirjutab Helsingin Sanomat.

Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskuse teadlased avastasid selle sadade galaktikatega parve lõunapoolusel asuva South Pole teleskoobi abil.

«Need galaktikad on tõelised raskekaallased. See leid on seni leitud galaktikaparvedest massiivseim. Varem ei ole nii kaugelt nii suurt galaktikaparve leitud,» lausus astronoom Mark Brodwin.

Galatikaparv asub Maalija tähtkujus lõunataevas. Uue galaktikaparve leidu kinnitati ka Spitzer kosmoseteleskoobi infrapunakaamera ja Tšiilis Atacamani kõrbes asuvate Magellani teleskoopide abil.

Maal näeb seda parve sellisena, milline see oli seitse miljardit aastat tagasi. Universum oli siis poole noorem ning meie Päikesesüsteemi ei olnud veel tekkinud.

Astronoomide sõnul peaks see galaktikaparv olema nüüdseks paisunud neli korda. Kui maalt oleks võimalik vaadata selle parve praegust olukorda, siis oleks see universumi suurim galaktikaparv.

«Selles parves on palju vanu galaktikaid. See tähendab seda, et need tekkisid üsna universumi algusajal nii paar miljardit aastat pärast Suurt Pauku,» selgitas Brodwin.

Galatikaparved aitavad uurida, kuidas tume energia ja tume aine mõjutavad kosmilisi struktuure.

Harvardi ülikooli astronoom Robert Kirshner lisas, et varajases universumis oli gravitatsiooni mõju suurem ning universum väiksemate mõõtmetega ning kompaktsem.

Sellised olud, kus aine tihedus on suurem, soodustavad galaktikaparvede kasvamist.

Tumeaine tõttu hakkas universum kiiremini laienema, muutudes hajusamaks. Nüüdseks on gravitatsioon tumeda aine kontrolli all, muutes galaktikaparvede moodustumise võimatuks.

Lõunapooluse South Pole teleskoobi abil tehtav suur taevakaardistamise projekt lõppeb järgmisel aastal.