Arheoloogid avastasid Šveitsist Zürichist ukse, mis võib Euroopast avastatud ustest üks vanemaid olla.
Šveitsist leiti 5000 aasta vanune uks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2010, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog Niels Bleicheri sõnul on see uks umbes 5000 aastat vana, kirjutab cbsnews.com
Ta lisas, et paplipuust iidne uks on hästi säilinud ning elegantse disainiga. Samuti on alles ukse hinged.
Bleichri kinnitusel näitas puuringide uurimine, et see uks võidi valmistada millalgi 3063. aastal eKr. See oli aeg, mil Briti saartel hakati rajama kuulsat megaliitehitist Stonehenge`i.
«See uks on haruldane selle poolest, kuidas plangud on kokku pandud,» jätkas arheoloog.
Arheoloogi sõnul pani Alpide karm kliima varajasi inimesi endale kindlaid ja tugevaid maju rajama.
«Zürichi järvelt puhuv kõle tuul sundis tugevaid puidust maju rajama. See uks võis kuuluda mõne vaimaja juurde. Vaimaju rajati tihtipeale järvedele või nende lähedale,» lausus Bleicher.
Šveitsist on varem ka sarnaseid uksi leitud. Samalaadne avastus tehti Zürichi lähedal asuvas Pfaeffikonis. Kolmas uks leiti juba aga 19. sajandil ja see arvatakse olevat vanim, pärinedes 3700. aastast eKr.
Zürichis tehakse arheoloogilisi väljakaevamisi paigas, kuhu tahetakse rajada uus maa-alune autoparkla. Arheoloogid on seni paigast leidnud jälgi vähemalt viie neoliitikumiaegse küla kohta. Need pärinevad ajavahemikust 2500 – 3700 eKr.
Lisaks uksele on tähelepanuväärseteks leidudeks ka tänapäeva Itaalia alal valmistatud ränikivist pistoda ja keerulise disainiga jahivibu.