Pildid: arheoloogid leidsid asteekide koljuriida

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eduardo Matos Moctezuma jagamas selgitusi
Eduardo Matos Moctezuma jagamas selgitusi Foto: SCANPIX

Arheoloogid avastasid Mehhiko pealinnast Mexicost asteekide kunagisest linnast Tenochtitlanist Templo Mayorist (Põhitemplist) ohverdatud inimeste koljuriida.

Asteekide keeles kannab selline riit nimetust tzompantli ning selles riidas ripuvad koljud puitvarrastel, kirjutab Daily Mail.

Koljudega vardad riputatakse postide vahele.

Asteekide rituaali kohaselt viidi ohverdatav templi tippu, kus mitu preestrit panid ta kivist alusele. Ohvri kõht ja rinnakorv lõigati tseremoniaalse noaga lõhki ja siis tõmmati veel tuksuv süda rinnust välja.

Süda pandi tseremoniaalnõusse ning jäeti jumalale annetuseks. Ohvri pea raiuti maha ning surnukeha lükati templi trepist alla selle ees olevale terrassile, kuhu see jäi mõneks ajaks vedelema.

Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlase Eduardo Matos Moctezuma sõnul näitas koljuriit asteekide seas võimsust.

Asteegid näitas peariita, milles oli erinevas lagunemisastmes päid, nii sõpradele kui vaenlastele.

Asteekide hoonetest on leitud mitmeid seinamaalinguid ja kujusid, mis selliseid riitu kujutavad.

Ka varem on avastatud koljuriitu, kuid nüüdne leid on mõnevõrra erinev, kuna koljud on riputatud ringina nii, et nad vaatavad kõik ühes suunas ja ühte punkti. Ekspertide sõnul ei ole teada, mis koljuringi keskel oli.

Arheoloog Raul Barrera teatel on nad välja kaevanud 35 koljut, kuid on mitu ringi koljusid, mida ei ole veel näha.

«Kui jätkame väljakaevamist, kasvab kindlasti ka koljude arv,» nentis arheoloog.

Barrera teatel kirjeldasid koljuringe- ja riitu 16. sajandi Hispaania konkistadoorid, kuid varasemal ajal ei ole ringikujulist riita leitud.

Arheoloogid avastasid kummaliselt asetatud koljud veebruarist juunini tehtud väljakaevamistel Templo Mayori kompleksist.

Arheoloogide sõnul on selliste struktuuride kohta täpsem kasutada peariit, mitte koljuriit, sest pead pandi sinna «värskena» ning riputati erineval ajal, mille tõttu lagunemisastmed olid erinevad.

Samas peetakse seda omamoodi arvelauaks, sest koljude abil sai arvutada, kui palju ohvreid oli toodud.

Templo Mayor oli asteekide pealinna Tenochtitlani üks põhilisi templeid.

Asteekide seinamaalingute ja –kirjutiste kohaselt hukkasid nad 1487. aastal Tenochtitlanis nelja päevaga 80 400 sõjavangi, kuid ajaloolaste arvates on tegemist liialdusega.

2012. aastal leiti Mexicost 50 kehast eraldatud koljut ja 250 lõualuud, mis näitasid  asteekide brutaalseid rituaale.

Nii nüüdset kui varasemaid koljuriidaleide seostatakse asteekide surmajumalale Mictlantecuhtlile overdamisega. Koljudel on mõlemal pool augud, mis näitavad, et kunagi rippusid need riidas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles