Video: ESA ja Roskosmos plaanivad uurida koos Kuu lõunapoolust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu USA Apollo 17 missiooni tehtud fotol 1972. aastal
Kuu USA Apollo 17 missiooni tehtud fotol 1972. aastal Foto: SCANPIX

Euroopa ja Venemaa kosmoseagentuurid plaanivad saata koos maanduri uurima Kuu lõunapoolust.

Tegemist on ühe uurimismissiooniga missioonide pikas reas, mille eesmärgiks on luua pinnas tuleviku mehitatud missioonide ja võimaliku uurimisbaasi asutamiseks Kuule, edastab BBC.

Maanduri eesmärgiks on uurida tingimusi Kuu lõunapoolusel, otsida jälgi vee ja maavarade kohta, mille abil saaks valmistada hapnikku ja kütust.

Kahe kosmoseagentuuri, ESA ja Roskosmos koostöömissioon kannab nimetust Luna 27 ja maandur tahetakse Kuule saata 2020. aastal.

Nõukogude Liit tegeles Kuu-uuringutega aktiivselt 1970. aastatel ja Venemaa on seda jätkanud.

«Meie eesmärgiks on viia euroopa astro- ja kosmonaudid Kuule. 21. sajandil peaks rajatama Kuule alatine inimasula,» teatas ESA Kuu-uurimise programmi juht Bérengère Houdou.

Ta lisas, et kui 1960. – 1970. aastatel võistlesid venelased Kuule jõudmises ameeriklastega, siis nüüd teevad venelased eurooplastega selles koostööd.

ESA uue juhi Johann-Dietrich Wörneri sõnul on ühiseks suureks ettevõtmiseks Kuule alalise baasi rajamine.

Luna 27 maandur maandub Kuu lõunapoolusel Aitkeni nime kandval alal. Kuu lõunapoolus on meie päikesesüsteemi üks pimedamaid ja külmemaid paiku.

ESA juhtivteadlase James Carpenteri teatel tahetakse uurida, kas Kuul on veeallikas, mida tulevikus saaks kasutada ning mida Kuu paljastab veel meie päikesesüsteemi tekke kohta.

USA kosmoseagentuuri NASA Apollo missioonidega tehti mitu lendu Kuule ja nüüdne Euroopa-Venemaa plaan on selle loogiline järg.

USA lõpetas Kuu-missioonid 1972. aastal ja selleks ajaks oli 12 astronauti Kuu pinnale astunud. Kolm viimast Apollo missiooni jäeti ära, kuna arvati, et need kujunevad liiga kalliks.

Vahepeal kadus Kuu vastu huvi, kuid viimastel aastatel on see taas taastunud, kuna uurimine on näidanud, et Maa kaaslasel võib olla vett ja mitmeid maavarasid.

Samuti on Kuu «vallutamisest» huvitatud Hiina, kes samuti saadab uurimisroboteid ja oletatavalt 2030. aastatel ka mehitatud lennu.  Hiinlasi huvitab Kuul ka kaevandamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles