Teadlased on ümber lükkamas väidet, et meie koduplaneet Maa oli algusperioodil kuiv ja kõle koht, ning on leidnud tõendeid, et elu on siin eksisteerinud juba vähemalt 4,1 miljardit aastat – 300 miljonit aastat seniarvatust kauem.
Elu Maal sai alguse arvatust sadu miljoneid aastaid varem
21. oktoober 2015, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitab, et elu võis Maal alguse saada peagi pärast planeedi moodustumist 4,53 miljardi aasta eest. «Elu Maal võis alata peaaegu kohe,» ütles uuringu kaasautoriks olnud California – Los Angelese ülikooli (UCLA) geokeemia professor Mark Harrison.
Harrison märkis ülikooli teatel, et õigete koostisosade olemasolul paistab elu tekkivat vägagi kiiresti ning seetõttu võib ka universum osutuda rikkalikult eluga täidetuks.
Teadlased jõudsid oma järeldusteni uurides tsirkoone – ajakapsliteks kutsutavaid mineraale, mis moodustusid algselt sulanud kivimitest ja magmast Lääne-Austraalias. Tsirkoonid on rasked ja vastupidavad ning neil on võime omastada ja säilitada oma vahetut keskkonda.
Teadlased otsisid iidsetest tsirkoonidest elu põhikomponendiks oleva süsiniku jälgi ja leidsid seda grafiidi kujul kahest asukohast pärinevate kivimite puhul. Teadlased tuvastasid, et grafiit ise oli vanem kui seda sisaldanud tsirkoonid, mille puhul näitasid uraani abil tehtud uuringud vanuseks 4,1 miljardit aastat.
Lisaks tuvastasid uurijad, et tsirkoonides sisaldunud süsinik oli moodustunud teatud spetsiifilises suhtes süsinik-12 ja süsinik-13 isotoopidest, mis on tõendiks fotosünteetilise elu olemasolule.
Seega tekkis lihtsakoeline elu Maal väga kiiresti, kuid kulus miljoneid aastaid, enne kui see omandas fotosünteesi võime.