President Toomas Hendrik Ilves kohtus kaks aastat tagasi tema ettepanekul asutatud Eesti Mälu Instituudi nõukoguga, ajaloolane ja instituudi juhatuse liige Toomas Hiio kõneles kohtumisel Instituudi senisest tegevusest; esimesed uurimistulemused avaldatakse ajakirja Tuna erinumbris, mis ilmub detsembris.
«Seni on keskendutud Nõukogudeaegsete arhiivimaterjalide läbitöötamisele vastavalt Mälu instituudi uurimisprogrammile,» ütles Hiio presidendi kantselei pressiesindaja teatel.
Hiio sõnas, et seni on uuritud inimestele kehtestatud piiranguid, mille üheks väljenduseks oli Nõukogude Liidu passisüsteem, sovetliku ideoloogia rakendamist hariduse lahutamatu komponendina kõigis vanuserühmades ja kõigil erialadel, aga ka Eesti territooriumil asunud vangilaagreid.
«Mälu instituudi üheks ülesandeks on olnud osalemine samalaadiliste uurimiskeskuste üleeuroopalises koostöös,» lisas Hiio.
Tartu Ülikooli vanemteadur Maria Mälksoo andis ülevaate Cambridge'i ülikooli juhtimisel tegutsevast rahvusvahelisest kollektiivse mälu uuringuprojektist «Memory at War». Projekt keskendub ajaloolise mälu küsimustele Ida-Euroopas, aga ka niinimetatud mälusõdadele.
Tänasel kohtumisel Kadriorus osalesid justiitsminister Rein Lang, Eesti Mälu Instituudi nõukogu liikmed Rein Kilk, Hannes Tammjärv, Leon Glikman ja Tiit Sepp, kes on nõukogu esimees, ning Meelis Maripuu ja Toomas Hiio Eesti Mälu Instituudist.
Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal ning seadis instituudi eesmärgiks anda põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Instituudi uurimistöö üritab määratleda Nõukogude võimu mõju Eesti inimeste inimõiguste olukorrale, rakendades nii uurimisvaldkondi määratledes kui ka uurimistulemuste kokkuvõtete põhjal järeldusi tehes õigusliku raamina Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948. aastal vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Instituut uurib üksikasjaliselt elu Nõukogude võimu ajal ja süvendab ka inimeste mälestuste kogumist, et täpselt ja ilma ideoloogiliste eelarvamusteta määratleda, kuidas ja mil määral Eesti inimeste inimõigusi rikuti.
Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse diskussiooni.
Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel.