Astrofüüsik Laurits Leedjärv: universum on inimeste jaoks eriliselt kohandatud paik

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Teletorni esimene kosmoseloeng ja raadiosaate "Hallo, kosmos!" salvestus. Saatejuht Ingrid Peek ja astrofüüsik Laurits Leedjärv.
Tallinna Teletorni esimene kosmoseloeng ja raadiosaate "Hallo, kosmos!" salvestus. Saatejuht Ingrid Peek ja astrofüüsik Laurits Leedjärv. Foto: Kosmoseveeb

Tunnustatud astrofüüsiku Laurits Leedjärve hinnangul näib universum olevat erilisel viisil inimese jaoks kohandatud ning elu tekkimine oli universumi arengusse sisse kirjutatud.

Leedjärve sõnul oli umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, pärast Suurt Pauku, praeguse universumi asemel piltlikult öeldes kuum supp. Aga midagi pidi ühel hetkel selle ühtlast tihedust häirima - mõni koht muutus tihedamaks – neist tekkisid galaktikad - ja galaktikate tihedamatest kohtadest said tähed, vahendab Eesti Kosmosebüroo.

«Võib öelda, et füüsika seadustesse oli elu tekkimine sisse planeeritud. Kui füüsika seadused oleksid hakanud mingil põhjusel teisiti toimima, oleks võibolla praeguste tähtede asemel tekkinud tohutu suure massiga hiidtähed, mis oleks kogu aine enda külge tõmmanud, ja planeete ei oleks jõudnud tekkida. Või vastupidi,  kui oleksid tekkinud ainult külmad väiketähed, siis neil jällegi poleks jõudu olnud ainet mõjutada, mis planeetide teket võimaldas,» ütles Laurits Leedjärv möödunud nädalal Tallinna Teletornis kosmoseteemaliste loengute sarja loengus.

Täpselt sama oluliselt on tema sõnul inimese teket mõjutanud tumedat energiat iseloomustav kosmoloogiline konstant (tumedat energiat arvatakse universumis olevat 70 protsenti; meid ümbritsevat tavapärast ainet arvatakse olevat vaid vaid 4-5 protsenti).

Kui konstandi väärtus olnuks praeguse asemel midagi muud, siis oleks universumi paisumine liiga aeglane, ja universum võinuks kokku kukkuda. Või olnuks paisumine jälle liiga kiire, siis ei oleks galaktikaid ja tähti tekkinud. Nii et see tumedat energiat iseloomustav suurus paistab ka meile sobivat. «Miks on nii, sellele me vastata ei oska,» tõdes Leedjärv.

Mis oli enne Suurt Pauku – kosmoloogid püüavad sellest küsimusest kõrvale hiilida, sest ei saa rääkida «enne» ja «pärast», sest aeg ja ruum tekkisidki Suure Paugu hetkel. Aga  teooriaid on Suure Paugu eelsest kosmoloogiast küll.

«Kas universumi lõi jumal, või tekkis see näiteks vaakumi fluktuatsioonina? Kas universumil on teadvus, või mõjutab seda väline jõud või tegelane oma väljamõeldud seaduste järgi? Või on ka keegi, kes pidevalt sekkub universumi toimimisse. Teadus ei seleta kõike, ei peagi seletama. See on inimese maailmavaate küsimus,» lisas teadlane.

«Arvan, et religiooni ja teaduse vahel vastasseisu väga ei ole – et need ongi teatud maailma nägemise ja tunnetamise viisid.  Kõik tegelevad sama universumiga, ainult selle erinevate külgedega. Las igaüks ajab oma asja, ehkki detailides võib ju muidugi  küsimusi tekkida,» ütles Laurits Leedjärv.

Kosmoseloengute sari Tallinna Teletornis jätkub juba 3. veebruaril, mil universumist räägivad Elmo Tempel ja Antti Tamm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles