Miks teadlased ikka veel päriselt homset ilma ennustada ei suuda?

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees teeb otseülekande avalikust loengust teletornis.

Kuidas satelliitide abil maa keskkonda iseloomustavaid andmeid koguda, mida nendega teha, milliseid teenuseid selleks pakkuda ja miks ikkagi on nii raske ennustada isegi homset ilma? Ja kas sellest kõigest on abi, et elu Maal kestaks? Neile küsimustele annavad kolmapäeval, kell 18 Tallinna teletorni 2. korruse kinosaalis loengu TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post ja Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart. Vaata otseülekannet Postimehe veebist.

Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas «ilm ikka on hukas».

«Satelliidid on tegelikult teema, millest inimesed palju ei tea. Sageli arvame, et neid kasutatakse eelkõige tähesüsteemide vaatamiseks. Vähem räägitakse aga sellest, missugust infot saame kosmosest maa kohta,» ütles Post. Nii ongi viimaste aastate jooksul teadlased üha paremini suutnud uurida öist pilvisuse kohta ning seda just tänu satelliitidele. Oluline on seegi, et tänu satelliitidele saab maad vaadata päikese poolt. «Siin on võtmeküsimus valguses, sest kui vaatame maad päikese poolt, saame seda alati teha valgustatult,» selgitas ta.

Tegemist on viimase loenguga teletorni loengusarjas «Maast ja ilmast». Osalemine on kõigile tasuta, võimalusel palume end registreerida teletorni kodulehel.

 30. aprillini on teletornis avatud ka kosmosenäitus «Elus Universum».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles