Armastad magusat? Mida süüa, et suhkru kahju ajurakkudele leevendada?

Limonaadid sisaldavad palju suhkrut, suhkur võib aga halvasti mõjuda mälule ja õppimisvõimele.

FOTO: Philip Toscano/PA Wire/Press Association Images

California ülikooli teadlased avastasid, et ehkki fruktoos mõjutab sadu geene, mis võivad põhjustada erinevaid haiguseid, võib teatud rasvhape suhkru mõju ümber lükata.

Suur osa haiguseid saab alguse just geenimuutustest ajus, nende hulgas näiteks diabeet või Alzheimeri tõbi. California ülikooli teadlaste värske uuring toob aga geenide suhtes hea ja halva uudise. Halb uudis on see, et suurt osa nende haigustega seotud geene võib rikkuda just fruktoos ehk puuviljasuhkur, millel on tänapäeva lääne ühiskondade toidulaual lausa kuninglik positsioon.

Hea uudis on aga see, et koos fruktoosi mõjuga avastas uurimisrühm, et Omega 3-rasvhapete hulka kuuluv dokosaheksaeenhape (DHA) võib suhkru tehtud kahju vähendada.

«DHA ei muuda mitte üksnes ühte või kahte geeni, vaid tundub, et see taastab terve geenimustri normaaltaseme. See on märkimisväärne!» ütles uuringu vanemautor, California ülikooli professor Xia Yang.

Fruktoosi ja DHA mõju katsetamiseks treenis Yang koos kolleegidega rotte nii, et nad suudaks labürindist põgeneda. Seejärel jagasid nad rotid kolme gruppi, andes esimesele grupile rottidele kuue nädala jooksul suhkrurikast vett, teisele grupile suhkruvett ja DHA-rikkaid aineid ning viimasele grupile tavalist vett. Kuue nädala järel lasti rotid uuesti labürinti. Selgus, et suhkrut tarbinud rotid liikusid läbi labürindi poole aeglasemini, kui tavalist vett joonud kolmanda grupi rotid. Nii võib eeldada, et suhkrurikas dieet mõjus nende mälule halvasti. Suhkrut ja DHAd saanud teise grupi rotid sarnanesid aga pigem kolmanda grupi rottidega, mis näitab, et DHA võis suhkru negatiivse mõju tühistada.  

Nii võib DHA-l olla oluline roll suhkrust põhjustatud kahjude vastu võitlemises. DHAd leidub ajurakkudes ka loomulikul kujul, ent siiski ei suuda aju ega keha piisavalt DHAd toota, et seekaudu haigustega võidelda. Nii peab DHA organismi jõudma õige toitumise kaudu. DHA tugevdab ajutegevust, õppimisvõimet ja mälu. Ainet leidub looduses elavates lõhedes ning veidi vähem teistes kalades, kreeka pähklites, linaseemnetes ning puu-ja juurviljades.

Üles leiti suhkrust esmalt mõjutatud geenid

Suhkru negatiivset mõju näitasid ka teised rottide peal tehtud testid. Suhkrurikkal dieedil olnud rottidel olid veresuhkru, triglütseriidi ja insuliini näitajad kõrgemad kui teiste gruppide rottidel. Need on olulised tulemused, sest neil ainetel on selge seos ülekaalulisuse, suhkrutõve ja teiste inimesi kimbutavate haigustega.

Üldsegi järjestas uuringurühm rottide ajus üle 20 000 geeni ning tuvastas üle 700 geeni hüpotalamuses (aju peamine ainevahetust kontrolliv osa) ja üle 200 geeni hipokampuses (osa, mis kontrollib õppimisvõimet ja mälu), mida suhkur mõjutas. Suur osa geenidest on võrreldavad inimeste omadega. Selgus, et märkimisväärne osa mõjutatud geenidest tegelevad inimeste ainevahetuse ja rakkude vahelise suhtlusega. Haiguste hulgas, mida sellised geenimuutused põhjustavad, on näiteks Parkinsoni tõbi, depressioon, bipolaarne häire ja teisigi ajuga seotud haiguseid, ütles professor Yang.

Veel enam, teadlased tuvastasid ka, et kaks geeni, nimedega Bgn ja Fmod, näivad olevat esimesed geenid, mida suhkur ajus mõjutab. Kui need geenid suhkru käes muutuvad, edastavad need aga juba signaali teistele rakkudele, mis seejärel samuti muutuvad, selgitas ta. Pikas plaanis tähendab see aga, et just nendele geenidele võiks sihtida uusi võimalikke ajuhaiguste vastu võitlemiseks mõeldud ravimeid.

Populaarne

Tagasi üles