Euroopa kosmoseagentuur lennutas kosmosesse järgmise satelliidi

Satelliit Sentinel-1A tõuseb õhku

FOTO: ESA–S. Corvaja, 2014

Kosmosesse lennutati teine radariga Sentinel-tüüpi satelliit ning selle eesmärk on koguda võimalikult palju Maa kohta käivat infot.  

Uus satelliit Sentinel-1b veeti orbiidile Sojuz raketiga, mis alustas teekonda Prantsuse Guajaanast. Muuhulgas hakkab see  jälgima laevateid, et seal õigel ajal reostust ja jäämägesid märgata. Ka uurib see maapindade muutumist ja palju muud.

Sentinel-1b hakkab töötama koos juba 2014. aastal kosmosesse lennutatud Sentinel-1a-ga. Ehkki satelliidid asuvad samal orbiidil, lahutab neid 180-kraadine nurk, tänu millele suudavad nad iga kuue päeva tagant maa täielikult kaardistada. Satelliidid suudavad infot anda hoolimata sellest, kas on pime, valge, pilvine või selge.  

See on oluline edasiminek, sest satelliidid koguvad nüüd ligi viis terabaiti andmeid päevas ning et mõlemal satelliidil on korralik kommunikatsioonitehnika, jõuab see info kiiresti Maale. 

Sentinelid on Euroopa Liidu üks esiprojekte ja see on maksma läinud miljoneid. Neli kosmosesse lennutatud Sentineli satelliiti kuuluvad Euroopa Komisjoni Kopernikuse programmi, mille eesmärk on maakera kohta võimalikult palju andmeid koguda. Kopernikus annab infot näiteks õhukvaliteedi, viljapõldude, taristu planeerimise ning veevarude kohta.

«Praegu kasutab Sentineli toodud andmeid umbes 36 000 registreeritud kasutajat. Nad on kokku alla laadinud ligi neli miljonit pilti, millest enamik on tulnud Sentinel-1a kaudu. Tõenäoliselt see number nüüd suureneb, sest värvikaameraga Sentinel 2-a hakkas ka just tööle,» selgitas Euroopa Kosmose agentuuri Maa jälgimise direktor Volker Liebig. Tema sõnul on Sentinelid seni jäädvustanud fantastilisi pilte. «Kaks nädalat tagasi jäädvustas see hetke, kui kaks jäämäge Antarktika jääpangast murdusid. Arvestades, et Antarktikas tuleb talv ning päevad muutuvad üha lühemaks, on radaripildid võtmetähtsusega, et suudaksime sealseid muutuseid jälgida,» ütles ta. 

Tagasi üles