Ausus, tulekahjud, viirused ja valged kääbused. Vaata, mis pakub huvi Eesti nutikamatele õpilastele

Pilt on illustreeriv

FOTO: Arvo Meeks

Laupäeval autasustati Eesti parimaid õpilasteadustöid.

Sealjuures esitati tänavu varasemast rohkem universumi ja astrofüüsikaga seotud töid. Ka pakatasid žürii hinnangul noorte tööd uudishimust ja kirglikust huvist oma teema vastu. «Märkasime rõõmuga, et paljud uurijad olid ette valmistanud põhjalikult ja hästi argumenteeritud ettekanded. Mitmed õpilaste uurimistööd vastasid ülikooli bakalaureuse ja magistritööde tasemele,“ ütles Žürii aseesimees, Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Heidi Meriste.

Pole siis imestada, et gümnaasiumi tööde pealkirjadest aru saamiseks peaks neid mõnikord mitu kordagi lugema. Nii said gümnaasiumi esimese preemia Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Anton Konovalov töö «Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine»  ja Eva-Maria Tõnisson oma «Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt» eest. Preemiaga kaasnes ka 1100 eurot.

Reaal- ja loodusteaduste maiguga olid pea kõik gümnaasiumi astme teemad,  sest teise preemia, 800 eurot, said samuti Hugo Treffneri õpilased Maris Sala ja Elis Tiivoja. Sala töö kandis pealkirja «Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis» ning Tiivoja uuris «CO2 signalisatsiooniraja olulisust hariliku müürlooga õhulõhede sulgumisel». Niisamuti sai ühe kolmandast preemiast ja 600 eurot Tallinna Reaalkooli õpilane Kristjan Kongas töö «Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil» eest.

Viimane gümnaasiumi preemia läks seevastu hoopis teise kategooriasse, Viljandi Gümnaasiumi õpilasele Kristin Kinkile, kes uuris  «Viljandimaa Kõpu valla talunimesid».

Põhikooli esimene ots kuulus aga täielikult bioloogiale ja lindudele. Esimese preemia said Art Villem Adojaan Tartu Tamme Koolist teemaga «Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest» ja Martin Vesberg Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga «Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal».

Teise preemia omanike teemad erinesid aga suuresti. Kui Tapa gümnaasiumi õpilane Brigitta-Maria Vakaljuk huvitus «Bensoe- ja sorbiinhappe määramisest mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelikkromatograafilisel meetodil», siis Miina Härma gümnaasiumi õppur James Paul Arney uuris hoopiski Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste ausust.

Kolmanda preemia said Mattias Laos Kihnu Koolist töö „Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus“ eest ning Tartu Raatuse kooli õpilane Ingvar Drikkit töö «Tehislihastel põhineva mikromanipulaatori valmistamine» eest.

Kokku anti 12 riikliku preemiat.

Tänavu juba 15 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 15 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1270 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Populaarne

Tagasi üles