Robotkirurgid said opereerimisega hakkama!

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi robotite kasutamine pole üldises kirurgias midagi uut, ei ole pehmete kudede juures robotite tehtud operatsioonid seni õnnestunud.Nüüd tegid teadlased aga olulise edusammu. Pilt on illustreeriv.
Kuigi robotite kasutamine pole üldises kirurgias midagi uut, ei ole pehmete kudede juures robotite tehtud operatsioonid seni õnnestunud.Nüüd tegid teadlased aga olulise edusammu. Pilt on illustreeriv. Foto: HO/REUTERS

Teadlased näitasid sigade peal, et pooliseseisvad robotid suudavad opereerida ja teevad seda kirurgidest osavamaltki.

Nii selgus eile ajakirjas Science Translational Medicine avaldatud uuringust. Robotitel lasti opereerida nii elutuid kui ka elusaid sigu. Täpsemalt tegid nad pehmete kudedega – nende hulka kuuluvad näiteks  kõõlused, sidekoed, nahk, rasv, musklid närvid ja veresooned –seotud operatsioone Ainuüksi Ameerika Ühendriikides tehakse igal aastal üle 44,5 miljoni pehmete kudedega seotud operatsiooni.

 «Meie tulemused näitavad, et poolautonoomsed robotid võivad kirurgia muuta efektiivsemaks, täpsemaks ja laihaardelisemaks,» ütles Sheikh Zayedi Lastekirurgia Innovatsiooni keskuse arst doktor Peter C. Kim. Tema sõnul ei ürita nad tingimata inimesi robotitega asendada, vaid pigem arstide võimeid tänu robotitele parandada: juba praegu on robotid osavamad, parema silmanägemise ja täiendavate teadmistega.  

Kuigi robotite kasutamine pole üldises kirurgias midagi uut, ei ole pehmete kudede juures robotite tehtud operatsioonid seni õnnestunud. Peamiselt seetõttu, et erinevalt näiteks robotitega varustatud luuoperatsioonidest, võivad pehmed koed ja organid operatsiooni käigus oma asukohta ja kuju muuta ning robotid ei pruugi nende muutustega piisavalt kiiresti kohaneda.

Nüüd kasutas Kimi uurimisrühm aga inimesele nähtamatut valgust püüdvat 3D-kaamerat ja valgust kiirgavaid biomarkereid. Lisaks sellele programmeeriti robotitesse parimad kirurgilised tehnikad. Nii suutsid robotid operatsiooni käigus tekkinud muutustele reageerida.

Katsed näitasidki, et robotid edendasid kirurge mitmes aspektis: nende õmblused olid ühtlasemad ja nad tegid vähem vigu, sest nende otsuseid mõjutasid vaid neisse varem programmeeritud andmed, mitte niivõrd välised tegurid. Sealjuures on aga oluline mainida, et päris üksi roboteid opereerima ei lasta, vaid alati jälgib protseduuri kirurg, et vajadusel sekkuda. Ka pidid kirurgid elavate sigade puhul ikkagi sisselõiked ise tegema ning roboteid muudeski aspektides aitama.

Siiski usub dr Kim, et peagi on võimalik sarnaseid protseduure teha ka inimese sekkumiseta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles