Teadlased: sul on poole vähem sõpru, kui sa arvad

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Inimesed kipuvad vastastikust sõprust ülehindama, sest tegelikkuses on see nii vaid pooltel juhtudest.

Üldiselt usuvad inimesed, et kui peame kedagi oma sõbraks, arvab teine pool sama. Inimsuhteid analüüsinud uuringust selgus aga, et tegelikkuses võib vastastikusteks pidada vaid pooli sõprustest, kirjutas Harvard Business Review. Nii näitas Machassusetsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) ülikooli ja Tel Avivi Ülikooli teadlaste tehtud eksperiment, kus lasti 84 üliõpilasel üksteist sõpruse skaalal hinnata. Ehkki 94% osalejatest eeldas, et nende märgitud sõbrad, märgivad ka neid ennast sõpradena, täitus ootus vaid 53% juhtudest.

Sama tulemust on näidanud ka varasemad sarnased uuringud. Näiteks lasti 2008.aastal tehtud eksperimendis teismelistel märkida kümme parimat koolisõpra – hinnangud läksid vastastikku kokku vaid 64% juhtudest. Põhjuseks võib olla staatuse küsimus: inimesed tahavad sõbrustada kõrgemas staatuses olevate inimestega ning kipuvad neid seega oma sõpradeks pidama. Kõrgemas staatuses olevatel inimestel on aga sõprade valik laiem ja kõigi sõprussooviga inimeste jaoks sõprustunnet ei jätku.

Vastastikkune sõprus on aga oluline faktor, sest selliste sõprade arv ja olemasolu mõjutab nii inimeste tervist kui ka näiteks tööalast edu. Vastamata jäänud sõprussuhe mõjutab sedagi, kuivõrd suudame teiste inimeste käitumist muuta või veenda neid endaga koostööd tegema. Seda enam, et sõprussuhteid peetakse neil puhkudel olulisteks mõjuteguriteks.

Samad teadlased vaatasid sõpruse mõju nn «semu programmides», mida kasutatakse teatud tüüpi käitumise muutmiseks – olgu selleks siis suitsetamise maha jätmine või suveks vormi saamine. Semu ülesanne on inimest muutuste ajal toetada ja nõustada. Semu süsteemi uuringud näitasid aga, et semu-süsteem oli palju efektiivsem sel puhul, kui semu ise teist inimest oma sõbraks pidas. Vastupidisel juhul oli süsteemi edukus väiksem. Nii oleks parim variant see, kui mõlemad peavad üksteist sõbraks või siis vähemalt tunnetaks sõprust semu, mitte aga näiteks suitsetamist maha jätta üritav inimene. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles