2000 aastat evolutsiooni: pikemaks, blondimaks ja piimamaiamaks

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kahe tuhande aasta jooksul on brittide hulgas üha domineerivamaks saanud geenid, mis on seotud blondide juuste, siniste silmade ja võimega piima seedida.
Viimase kahe tuhande aasta jooksul on brittide hulgas üha domineerivamaks saanud geenid, mis on seotud blondide juuste, siniste silmade ja võimega piima seedida. Foto: Jan Haas/picture alliance /

Teadlased kaardistasid geenide põhjal brittides 2000 aasta jooksul toimunud muutused.

Viimase 2000 aasta jooksul on britid muutunud pikemaks, blondimaks ja suudavad aina paremini piima seedida, näitas hiljuti avaldatud uuring, mis analüüsis 3195 briti genoomi. Kuigi muutusi oli võimalik jälgida ka varem, suutsid senised meetodid pilti pakkuda 25 000 aasta kohta või näitasid konkreetselt esivanemaid puudutavat infot. 

Stanfordi ülikooli teadlaste loodud analüüsi meetod suudab selle akna kitsendada aga viimase kahe tuhande aasta peale ja nii detailseks, et geenide põhjal saab vaadata kasvõi inimeste pikkuse muutumist, mida on üldiselt keeruline uurida, sest sellega on seotud tuhandeid või lausa sadu tuhandeid geene.  

Meetod lähtub põhimõttest, et loodusliku valiku tõttu muutuvad teatud geenivariandid või geenialleelid sagedamaks. Brittide geenid näitasid, et looduslik valik on siinkohal eelistanud piima seedimist soodustavaid geene, blonde juukseid, pikkust  ja siniseid silmi.  Ka on aastate jooksul sündima hakanud suuremate peadega imikud ning laiemate puusadega naised, kel hakkab ka esimene menstruatsioon üha hiljem. Need leiud vihjavad sellele, kuidas isegi viimastel aastatuhandetel on vajadus suurema aju järele inimkeha muutnud.

Siiski keelitas üks uuringu autoreid, Stanfordi ülikooli geneetik Jonathan Pritchard, neist omadustest mitte liigseid järeldusi tegema, sest imikuid ja naisi puudutavad seaduspärad on nõrgemad, kui näiteks pikkust näitavad mustrid ja neid puudutavaid uuringuid tuleks kindlasti korrata.

Nüüd ootavad teadlased põnevusega selle meetodi kasutamist ka teiste rahvuste peal, sest nii saaksime rohkem selgitusi selle kohta, miks inimesed maailma eri paikades üksteisest erinevad. Samuti aitab see aru saada, missugused muutused on toimunud just viimasel ajal ja mis võis neid põhjustada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles