Viimased aastasajad võisid olla pilvisemad kui arvasime

Pilvi võis ka tööstusrevolutsiooni eel olla sama palju kui praegu.

FOTO: DANIEL OCHOA DE OLZA/AP

Uued teadustulemused viitavad, et puude roll pilvede kujunemisel võis olla suurem kui seni arvatud.

Seni on puude rolli pilvede tekkimises alahinnatud, näitavad eile ajakirjas Nature ja Science avaldatud eksperimentide tulemused. Kui tulemused paika peavad, võisid tööstusrevolutsioonieelsed taevad olla palju pilvisemad.

Seniste teadmiste järgi usuvad eksperdid, et kuna fossiilkütuste põletamisest õhku sattuvatel osadel on pilvede tekkimisele oluline mõju, on tööstusrevolutsiooni järel pilvede arv suurenenud. Et  pilved peegeldavad osa päikesekiirgust kosmosesse tagasi, on pilvede arvu tõus aidanud süsihappegaasi mõju kliimamuutustele maskeerida.

Uued avastused seavad aga selle teooria kahtluse alla, sest sel nädalal avaldatud tulemused viitavad sellele, et tegelikult mõjutavad pilvede tekkimist suuresti ka puud, mistõttu võidi fossiilkütuste põletamise mõju pilvede tekkimisele ülehinnata.

Puhast õhku ei tasu karta 

Tulemuste mõistmiseks tuleb aru saada, kuidas pilved üldsegi tekivad. Pilved moodustuvad õhus lendlevatest imepisikestest vihmapiisakestest ning mõnikord ka väikestest jääkristallidest. Selleks, et neist osakestest aga pilv tekiks, läheb vaja veel aerosoolosakesi. Teatud hulk neist osakestest jõuab atmosfääri maapinnalt – näiteks kõrbedelt või siis ookeani kohalt – ülejäänud tekivad aga atmosfääris teatud ühendite kokku saamisel. Siiani arvasid teadlased, et viimane protsess saab toimuda suuresti siis, kui vulkaanilisest tegevusest või siis fossiilkütustest õhku sattuv väävelhape selleks tõuke annab. Just seetõttu arvatigi, et tööstusrevolutsiooni eel oli taevas vähem pilvi, kuna fossiilkütuseid siis veel ei põletatud.

Pilvede tekkimise uurimiseks, lõid teadlased ise kolme meetrises konteineris pilvede tekkimiseks vajalikud atmosfäärioludega sarnased tingimused. Seal katsetusi tehes avastaski Kirkby avastas, et aerosoolosakesed moodustusid ka puudest tulevate osakeste kaudu. Sarnasele tulemusele jõudis oma eksperimentides ka Helsingi ülikooli keemik Federico Bianchi.  

Seetõttu usuvadki nad nüüd, et fossiilkütuste mõju pilvede moodustumisele võidi ülehinnata. Veel enam, Hamburgi Meteoroloogia Instituudi atmosfääriteadlase Bjorn Stevensi sõnul võib uusi tulemusi veel teisitigi tõlgendada. Nimelt on osa teadlasi muretsenud, et kui fossiilkütuste põletamist vähendada või muuta nii, et väävelhapet lenduks õhku vähem, võib ka pilvedest tekkiv kliimat jahutav efekt väheneda. Nüüd on see aga väiksem mure, sest ka puud ise «tekitavad pilvi». «Meil ei ole vaja puhast õhku karta,» ütles Stevens ajakirjale Nature.

Lisaks sellele huvitab teadlasi ka küsimus, mis põhjusel puud neid osakesi väljutavad ja kas see võib olla nende enda olukorra paranemiseks. «See võib olla ilus tehnika, mille kaudu puud enda ümber asuvat keskkonda kontrollivad,» ütles Kirkby.

Populaarne

Tagasi üles