Teadlased võisid avastada neandertallaste ehitised

Teadlased usuvad, et ringid tähistasid kunagi seinu.

FOTO: Nature Through Pascal Mora

Teadlased usuvad, et iidsed stalagmiidiringid on juba neandertallaste kätetöö, aga keegi ei tea, miks need ehitati. 

Neandertallaste vägitegude hulka kuulub üks maailma vanimaid ehitisi – 176 000 aasta vanused stalagmiidi tükid Prantsusmaal asuvate koobaste sügavustes. Teadmine põhineb eile ajakirjas Nature avaldatud tulemustel. Seinad on parim tõend sellest, et neandertallased ehitasid märkimisväärseid asju ja avastasid koopasügavusi, ent ülejäänud järelduste tegemisel on teadlased veel ettevaatlikud.

Esmalt avastati Bruniqueli koopa ehitised juba 1990ndatel. Jäänukid asuvad koopa sissepääsust umbes kolmesaja meetri kaugusel ja nendele ligi pääsemiseks tuleb käpuli heita. Ehkki pärast kujude leidmist avastasid arheoloogid, ent need võisid olla vanemad kui 50 000 aastat, jäi 1999.aastal uurimistöö pooleli.

Paari aasta eest jäi koobas silma aga sealkandis suvitanud Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi paleoklimatoloog Sophie Verheydenile ning hiljem kaasas ta sinna teisigi eksperte.

Põhjus teadmata

Kuus ehitist koosnevad umbes 400 lahti murtud stalagmiiditükist, mis on asetatud kuni 6.7 meetri laiuste poolringidena. Teadlased usuvad, et need ringid võisid kunagi tähistada seinu, seda enam, et tükkidel olevad põlemise märgid vihjavad sellele, et seinte vahel võidi teha tuld. Tükke analüüsides tuvastas uurimisrühm nende vanuseks 174 000 – 178 000 aastat.

«On ilmselge, et need tükid ei ole sinna loomulikult tekkinud, » kommenteeris leidu ajakirjale Nature üks uuringu autoritest, geoloog Dominique Genty. Genty järeldus põhineb tõsiasjal, et uurimisrühm ei suutnud leida ühtegi märki sellest, nagu võinuks tükid murda koobastes maganud karud või muud looduslikud jõud. Kuigi inimkehaga seotud jäänuseid või näiteks tööriistu teadlased sealt leidnud ei ole, omistavad nad ringid siiski neandertallastele, sest ühtegi teist inimolendit tollal Lääne-Euroopas ei elanud.

Siiski jääb osa eksperte leidude suhtes veel skeptiliseks, nende seas Nature’iga rääkinud Pennsylvania ülikooli arheoloog Harold Dibble. Tema sõnul aitaks neandertallaste kätt tõestada see, kui leitud stalagmiiditükid oleks ühe suurused või sarnase kujuga, nii näitaks see, et tükid on tõepoolest valitud mitte juhuslikud. Ka ei veena teda millegi ehitamine iseenesest, sest Dibble’i sõnul saanuks sellega hakkama ka teatud loomad nagu näiteks šimpansid.  

Kui neandertallased aga tõepoolest ringid ehitasid, jääb ikkagi selgusetuks miks. Genty sõnul on see veel täielik müsteerium ning eesmärk võib ulatuda uskumustest kuni täiesti praktiliste vajadusteni. Sellest hoolimata usuvad nad, et neandertallased said ringide tegemisega hakkama: neil olid selleks  piisavalt arenenud ajud, võimekad tööriistad ning samuti oskasid nad tulega ümber käia.  

Populaarne

Tagasi üles