Avastus: DNA-d lindistades näeme kõigi rakkude ajalugu

Inimkehas on triljoneid rakke, tulevikus võime infot saada selle kohta, kuidas need täpselt tekivad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Youtube

Teadlased leiutasid rakkude muutuste «logija», mis suudab ülitäpselt kirjeldada mistahes raku päritolu.

Kui rakud oskaks vaid rääkida… Igal juhul oleks neil jagada fantastilisi lugusid. Kasvõi selle kohta, kuidas nad sündisid, muutusid ja keda sel teekonnal kohtasid. Sel nädalal avaldas ajakiri Science aga Harvardi ja Washingtoni ülikooli teadlaste uurimuse, mis kirjeldas uut ülipõnevat tehnikat. Nimelt suudavad teadlased nüüd rakkude eluhetki lindistada ning muuta need inimestele loetavaks infoks.

Inimkeha mahutab üle 40 triljoni raku, millest igaühel on konkreetne organismi toimimiseks vajalik ülesanne. Sellest hoolimata on need 40 triljonit rakku alguse saanud täpselt ühest kohast, viljastatud munarakust. Uue tehnika abil võime aga selgust saada, miks ja kuidas see toimub.

Arengubioloogid uurivadki, kuidas rakkude moodustumine toimub, millest see oleneb ning kuidas teatud rakkudele ja kudedele ülesanded tekivad. Seni on aga teadmine põhinenud suuresti järeldustel, mitte niivõrd rakkude ajalool.

Uuringu juhtivautor Jay Schendure hakkas selle probleemi kallal töötama juba 2000.aastate alguses. Põhiliselt oligi ta küsimus selles, kas rakkude vahelisi suhteid ja sündmuseid oleks võimalik kuidagi talletada.

Rakud saaks jutustada haiguste kohta 

Esialgsed katsed kippusid aga ebaõnnestuma, sest rakuajaloo mõõtmiseks puudus vajalik mehhanism. Läbimurde tõi aga viimastel aastatel hoogu kogunud CRISPR geenimuutmise tehnika, mille abil saab genoomis väga täpseid muutuseid teha. Sehndure’i uurimisrühma tehnoloogia töötabki nii, et genoomi paigutatakse DNA «kiud», mis on varustatud punktidega, mida saab organismi elu jooksul muuta. Kui rakk jaguneb, tekitab CRISPR tehnika teatud DNA piirkonnas muutuse ning sellest jääb igakord märk maha. Neid märgid pakuvad teadlastele aga suurepäraseid «rakulogisid».

CRISPR-tehnikal põhinev logimine annaks uut infot meie tervise kohta aga ka üldist teadmist, kuidas inimkeha areneb ja muutub. Lihtsustatult öeldes, ütlevad rakud nii, mida nad keha sees näevad ning selle teadmise saab juba üle kanda meditsiini. See oleks oluline teave näiteks vähirakkude tekkimise uurimiseks.

Schendure katsetas tehnikat laboris elavate sebrakalade peal ja katse õnnestus juba esimesel korral. Edasi plaanib ta seda proovida hiirte peal, et saada märke imetajate arengu kohta.

Populaarne

Tagasi üles
Back