USA teadlased avastasid seose mobiiltelefonide ja rottidel tekkinud kasvajate vahel (1)

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senised uuringud on mobiiltelefonide ja kasvajate vahelise seose suhtes tagasihoidlikuks jäänud, nii olid eelmisel nädalal avaldatud tulemused suur üllatus.
Senised uuringud on mobiiltelefonide ja kasvajate vahelise seose suhtes tagasihoidlikuks jäänud, nii olid eelmisel nädalal avaldatud tulemused suur üllatus. Foto: Craig Mitchelldyer/AP

Kuigi seos mobiiltelefonide ja vähkide vahel on suuresti ümber lükatud, näitas USA rahvatervise instituudi avaldatud uuring, et mobiiltelefonidest tulev radiatsioon võis suurendada isarottide vähiriski.

Viimase aja uuringutest on see esimene, mis võib viidata olemasolevale seosele mobiiltelefonide ja kasvajate vahel. Üks põhjuseid, miks uurimiseks valiti just rotid, peitub selles, et varasemad uuringud põhinesid sageli inimeste mälul, paludes neil meenutada, kui sageli nad oma telefoni kasutasid  –inimeste mälu on aga teadagi petlik. Uue uuringuga üritati seda takistust ületada.

Alustuseks jagati vastsündinud rotid erineva radiatsioonitasemega kambritesse ning järgneva kahe aasta jooksul puutusid nad telefonidest tuleva kiirgusega kokku iga päev üheksa tundi. Tulemused näitasid, et kahel kuni kolmel protsendil radiatsiooniga kokku puutunud isastest rottidest tekkis tõepoolest ajukasvaja. Radiatsioonist eemal hoitud rottide seas ei olnud aga ühtegi ajukasvaja juhtumit.

Samuti näitas eksperiment, et kõige tugevama radiatsiooniga kokku puutunud isarottidest viiel kuni seitsmel protsendil tekkis teine südamerakkudega seotud kasvajatüüp, mida jällegi  kontrollgrupis ei täheldatud. Uuringu autorid järeldavad, et mõlemaid vähitüüpe võis põhjustada radiatsioon.

Järelduste jaoks liiga vara 

Siiski suhtub suur osa oma ala asjatundjaid tulemustesse alguses ettevaatlikult. Kasvõi seetõttu, et efektid ilmnesid just isarottidel ning vahe radiatsiooniga kokku puutunud emarottide ja kontrollgrupi jäi peaaegu olematuks. Miks see nii on, uuringu autorid veel öelda ei oska.

Üllatav on seegi, et radiatsiooniga kokku puutunud rotid elasid kontrollgrupis olevatest liigikaaslastest kauem, samal ajal ei olnud aga kontrollgrupi rottidel üldse kasvajaid. Näiteks tõi New York Times välja, et varasemates uuringutes on kontrollgrupil ajukasvajaid esinenud kahe kuni kolme protsendi ulatuses: oleks see nii olnud ka värskes uuringus, poleks kontrollgrupil ja radiatsiooniga kokku puutunud rottide vahel üldse erinevuseid esinenud.

Viimaks puudutas uuring rotte mitte inimesi: ehkki rottide anatoomia on inimeste omaga sarnane, näitavad uuringud, et efekte inimorganismile alati automaatselt üle kanda ei saa.  

Siiski tõdevad nii uuringu autorid ise kui ka kõrvaltvaatajana kommentaari andnud asjatundjad, et uuring on korralik ning selle leiud vajavad kontrollimist ja edasi uurimist. Reedel avaldatud tulemused on aga alles esimesed, sest lähiaastatel kavatseb sama uuringuasutus avaldada teisigi samateemalisiuuringuid, sealhulgas lisatulemusi hiirte kohta. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles