Tartu Ülikool sai haruldase ravimatu haiguse uurimiseks ligi miljonilise rahasüsti

Tartu Ülikooli professor Sulev Kõks katselaboris.

FOTO: Sille Annuk

700 000 briti naela läheb seniravimatule Wolframi sündroomile ravi otsimiseks. 

Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mis võib põhjustada psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib seda geeni olla ligi veerandil inimkonnast. Sündroomi põdevaid patsiente võib ähvardada nii kahte tüüpi diabeet kui ka pimedaks ja kurdiks jäämine. Seni Wolframi sündroomile ravi leitud ei ole. 

Samal ajal on aga Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased sündroomi uurimisega tegelenud juba 13 aastat. Nüüd said nad teadustöö arendamiseks koos briti teadlastega 700 000 naela suuruse (911 288 €)  rahasüsti. Teadlased usuvad, et see annab võimaluse rakenduslikuks läbimurdeks, mis oleks lootuskiireks seni ravimatule haigusele.

Uuringute eestvedaja, Tartu Ülikooli patofüsioloogia professor Sulev Kõksi sõnul on eestlaste roll prekliinilised ravimiuuringud ühe ravimikandidaadiga. Selleks arendasid nad oma laboris Wolframi sündroomi mudeli, mida uuringutes kasutatakse.

«Wolframi sündroom ja selle modelleerimise eesmärgiks oli ühe geeni funktsiooni fundamentaalne uurimine. Saadud andmed lubasid oletada võimalikku ravistrateegiat sellele äärmiselt traagilisele sündroomile. Meie teadustöö leidis vajaliku tähelepanu ning koos välispartnerite ja rahastusega on võimalik saavutada selles uurimisssuunas uus tase,» rääkis Kõks.

Wolframi sündroomi ravimi väljaarendamiseks andis teadusraha rahvusvaheline MRC Biomedical Catalyst: Developmental Pathway Funding Scheme (DPFS).

Populaarne

Tagasi üles