Uuring: kalad suudavad tuvastada inimeste nägusid

Küttkala

FOTO: CAITLIN NEWPORT/AFP

Teatud tüüpi troopilised kalad suudavad inimnägudel vahet teha 81% edukusega.  

Oxfordi ja Queenslandi ülikooli teadlased avastasid, et küttkalad suutsid üsnagi täpselt inimeste nägusid tuvastada. See on päris muljetavaldav, sest taoline võime eeldab üpriski kõrgele arenenud visuaalseid oskuseid.  Tulemused avaldas ajakiri Scientific Reports.

«Nägude eristamine on kordades keerulisem kui esmapilgul tundub, sest kõigil inimnägudel on samad põhilised näoosad: nina ja suu kohal kaks silma. Nii peame nägudes erinevuste nägemiseks suutma tuvastada erinevaid näodetaile,» selgitas uuringu juhtivautor Oxfordi zooloogia osakonna  teadur dr Cait Newport.  Nägude tuvastamine on lausa sedavõrd keerukas, et seni on seda võimet omistatud vaid suure ja kaugele arenenud ajuga primaatidele. Näitab seda tõsiasigi, et inimajus on nägude tuvastamise jaoks täiesti omaette piirkond.

Oma eksperimentides avastasid aga teadlased, et isegi selle ajuosata loomad suudavad 44 näo seast ühe konkreetse üles leida. Nii usuvad nad, et kaladel võivad olla head visuaalsed võimed. Seda teooriat toetab tõsiasi, et suur osaevolutsiooniliselt olulisi tegevusi on seotud just nägemisega. Head nägemist nõuab nii paarilise või vaenlase märkamine, toidu ülesleidmine kui ka järglaste toitmine.

Kalad jätavad nägusid erinevalt meelde 

Katseid tehti troopikavetes elavate küttkaladega, keda tuntakse hea sülitamisvõime poolest (kasutavad seda saagi püüdmiseks). Kaladele pandi ette kaks näopilti ning treeniti neid sülitamise teel neist ühte nägu valima. Seejärel paigutati see valitud nägu paljude teiste nägude sekka ning selgus, et kalad tundsid varem selgeks õpitud näo ära. Võime püsis ka siis, kui nägudelt näiteks peakuju või nahavärv eemaldati.

Keskmiselt tundsid kalad nägusid ära 81-protsendilise tõenäosusega, osa kalu õppis näo selgeks kiiremini, teised aeglasemini. Ka usuvad teadlased, et kalad kasutasid nägude meelde jätmiseks erinevaid näodetaile.

«Kaladel on lihtsamad ajud kui inimestel ning nägudetuvastamise piirkond on neil täiesti  puudu. Sellest hoolimata näitasid nad aga muljetavaldavat visuaalset võimekust, mistõttu saab nende peal uurida, kas lihtsamad ajud saavad keeruliste ülesannetega hakkama,» ütles dr Newport.

Teadlased usuvad, et inimesed võivad nägudetuvastamiseks eraldi piirkonda vajada seetõttu, et suudaksime nägusid tuvastada keerulistes oludes või väga kiiresti. 

Populaarne

Tagasi üles