EMÜ teadlased: naerukajakast sõltub ka teiste järveliikide arvukus

Naerukajaka olemasolu mõjutab iseäranis partide ja laukude arvukust, sest nende jaoks on kajakas oluline kaitsja.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti teadlased selgitasid välja, et kui naerukajakas järve äärest kaob, väheneb ka teiste järveasukate arv.

Äsja ilmus teadusajakirjas Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste koostatud artikkel, kus uuriti Endla järve haudelinnustiku pikaajalist dünaamikat. Uuringust selgus, et naerukajakal on oluline roll väikejärvede haudelinnustiku mitmekesisuse tagamisel.

Viimase 30 aasta jooksul on Endla järve linnustikus toimunud suured muutused: muutunud on nii linnustiku liigiline koosseis kui ka erinevate liikide ja koguarvukus. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtivteadur Aivar Leito sõnul on osaliselt seda mõjutanud just tõsiasi, kas seal leidub naerukajakaid või mitte ning kui palju neid on.

1980ndate aastate lõpust kuni 1990ndate aastate lõpuni elas järve juures hiigelsuur naerukajakate koloonia, kelle hulka kuulus ligi 6000-8000 paari. Siis hakkasid aga kajakad kaduma ning nende arvukus pole siiani taastunud. Nii muutus ka ülejäänud järveasukate arvukus.

«Eriti suuresti mõjutas see pesitsevate partide ja laukude arvukust, sest nende jaoks on naerukajakas nn tugiliik, kelle koloonia kaitse all saavad nad palju arvukamalt ja edukamalt pesitseda kui omal käel,» selgitas Leito.

Kui naerukajakakoloonia kõrgperioodil pesitses järvel stabiilselt ligikaudu 30 linnuliiki koguarvuga 6400 kuni 8200 paari, siis pärast kajakakoloonia kadumist pesitsevate liikide arv langes ning hakkas suurtes piirides (17-29 liiki) aastati varieeruma, sama kehtib ka haudelindude koguarvu muutuste kohta.

Keegi ei tea, miks lindude arv vähenes 

Kahjuks ei selgunud uurimistöös, mis põhjustel naerukajakakoloonia ära kadus, sest otseseid Endla järve linnukooslusest või järve enda muutustest tulenevaid põhjusi ei suutnud teadlased tuvastada.

Leito sõnul on muudest teadustöödest teada, et naerukajakas on üks selliseid koloniaalseid liike, kelle kolooniate tekkimine ja dünaamika, sh kadumine on raskesti prognoositav ning head dünaamikamudelit ei ole siiani leitud: «Üldistavalt võib aga öelda, et koos naerukajaka koloonia kadumisega teiseneb ja vaesub väikejärve haudelinnustik kiiresti,» möönis ta.

Uuringus kasutati maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito poolt aastatel 1987-2012 teostatud iga-aastaseid pesitsevate lindude loendusi kogu järve ulatuses kaardistamismeetodil. Uuring sai alguse juba Endla looduskaitseala loomisele (1984. aastal) eelnenud linnustiku inventeerimisest, mis hiljem on püsiseirena jätkunud. Ühtlasi oli Endla järve haudelinnustiku pikaajaline uuring üheks teaduslikuks aluseks ja eeskujuks Eesti väikejärvede haudelinnustiku riikliku seire metoodika väljatöötamisel ja seire rakendamisel

Populaarne

Tagasi üles