Miks ei tohiks päeva lõpus otsuseid teha?

Väsinud inimesed annavad kiusatusele palju tõenäolisemalt järele.

FOTO: SCANPIX

Pärast päeva lõppu tundub aju sama väsinud kui keha pärast pikka jooksu. Nüüd näitasid teadlased aga täpselt, miks ja kus meie aju ära väsib ja kuidas see meie tahtejõudu mõjutab.

Seda, et tahtejõud nõuab energiat nagu näiteks kõndiminegi, on uuringud näidanud juba aastaid. Näiteks ei suuda inimesed joostes keerulisi matemaatika ülesandeid lahendada ning klappidest keerulist juttu kuulates on õhtust trenni teha keerulisem. Samuti näitavad eksperimendid, et kui inimesed on füüsiliselt väsinud, on neil keerulisem ka ennast distsiplineerida. Lihtsustatult öeldes anname magusaisule suurema tõenäosusega järele just pärast rasket päeva.

Nüüd uurisid aga prantsuse teadlased, missuguses ajuosas see protsess toimub. Tulemused avaldati Ameerika Teadusteakadeemia Toimetistes ning neid vahendas ajakiri New Scientist.

Väikesemahulises uuringus lasid teadlased vabatahtlikel kuus tundi keerulisi ülesandeid lahendada, andes neile vahepeal valiku, kas saada selle eest kohe väikese summa raha või siis hiljem, aga selle võrra suuremas summas. Tulemused näitasid, et mida kauem inimesed ülesandeid lahendasid, seda enam kippusid nad võtma just kohest «autasu». See ei ole üllatav tulemus, sest inimesed hoomavad lähedalolevat õnne paremini. Märkimist väärib aga tõsiasi, et muutust ei täheldatud nende inimeste hulgas, kes lahendasid lihtsamaid ülesandeid: nemad valisid suurema ent hilisema tasu ka päeva lõpus.

Teadlased skaneerisid ka vabatahtlike ajusid ning tulemused näitasid, et keerukamaid ülesandeid lahendanud vabatahtlike ajus muutus otsustamisega tegelev aju piirkonnas vähem aktiivseks. Uuringu juhtivautori, Prantsuse Tervise ja Meditsiiniuuringute Instituudi teaduri Bastein Blaini sõnul näitab see, et kuna see ajuosa ei saa oma tööga enam nii hästi hakkama, ei suudagi inimesed enam kiusatustele vastu panna, sest teatud otsuseid enam ei tehta. «Seda ajuosa kasutatakse siis, kui seistakse valiku ees, kas minna õhtul sõpradega õlut jooma või mootorratta ostmise jaoks raha säästa,» selgitas ta. Kui aju on väsinud, on seda otsust keerukam teha ning valitakse lihtsam ja mõnusam variant.

Ehkki arusaam tahtejõust kui kindla suurusega omadusest on levimas, jääb osa teadlasi selle suhtes skeptiliseks, sest  samadele tulemustele jõudvaid uuringuid on veel vähe. Blaini sõnul võib siin küsimus olla selles kuivõrd ära inimesed väsitatakse: kui nad lasid vabatahtlikel keerukaid ülesandeid lahendada vaid 15 minutit, polnud sel nende tahtejõule mingisugust mõju. 

Populaarne

Tagasi üles