Matemaatika või kirjandus? Õppesuuna valikut mõjutavad 80% ulatuses geenid

Koolitund. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Kristjan Teedema

Nii näitas värske briti teadlaste uuring, mis põhines 6584 kaksikutepaari andmetel.

Küsimusele, kumb siis ikkagi rohkem loeb, kas keskkond või geenid, otsivad teadlased vastust juba aastakümneid. Geenitehnoloogia areng ja suuremahulised kaksikuteuuringud aitavad sellesse debatti üha enam selgust tuua. Sel nädalal avaldasid Londoni Kuningliku Kolledži teadlased ajakirjas Scientific Reports tulemused, mis põhinesid 6584 kaksikutepaari õppesuuna valikute uurimisel. Uuringut juhtis üks geeniuuringute tipp-psühholooge Robert Plomin ning kaastööd tegi ka Eesti päritolu Kaili Rimfeld.

Plominit ja Rimfeldi huvitas, kuivõrd erinevad kaksikute õppesuunavalikud. Selleks vaatasid nad 18-aastaste ühe-ja kahemuna kaksikute valikuid ning nende õppeedukust valitud alal. Ühe-ja kahemunakaksikuid uuritakse sellepärast, et  kui ühemunakaksikutel on täpselt sama DNA, siis kahemunakaksikud on nagu tavalised õed-vennad, jagades DNAd 50 protsendi ulatuses. Nende erinevuste uurimisel on võimalik näha, kui suur mõju on geenidel, keskkonnal ja muudel teguritel.

Kaksikute analüüsist selguski, et geenid võivad rolli mängida 50 – 80 protsendi ulatuses, sealjuures mõjutasid geenid 35 – 76 protsendi ulatuses sedagi, kui edukalt neis ainetes kool lõpetati.

Selline leid tundub ka loogiline, sest tõenäoliselt valitakse gümnaasiumi tasandil need õppesuunad, kus on varem hästi hakkama saadud. Teisalt võib siin rolli mängida ka «isu» teatud õppeainete järele. Nii valivad õpilased õppeaineid, mille õppimist nad naudivad.

Kodu ja perekond mängisid seevastu palju vähem rolli, humanitaarainete puhul 18% ning reaalainete juures 23%. Ülejäänud osas mõjutas erinevusi kaksikute seas veel see, kui neil olid erinevad sõbrad või õpetajad.

Uuringu autorite hinnangul viitavad tulemused sellele, et lastele tuleks õppeainete valimisel anda vabamad käed. Siiski rõhutavad nad, et ehkki uuring näitab geenide mõju, ei saa kindlasti välja tuua matemaatika või kirjanduse geeni, sest valikutes mängivad rolli tuhanded erinevad geenid.

Geenide mõju näitab veel, et võiksime liikuda individuaalsema hariduse poole. «Kui me saame geenide pealt teada, et lapsel võivad olla näiteks lugemisprobleemid, saaksime palju varem sekkuda,» ütles Rimfeld ajalehele Guardian. Nii ei tähenda geenide uurimine niivõrd seda, et kõik on ettemääratud ja osa inimesi on halvemas olukorras, vaid pigem aitaks nende tundmaõppimine inimeste nõrkuste ja tugevustega algusest peale õigesti tegeleda.

Loe põhjalikku intervjuud Robert Plominiga Postimehest järgmisel nädalal. 

Populaarne

Tagasi üles
Back