iDeal kampaania

Kui ohtlik on kosmos astronautidele?

Astronaudid peavad rinda pistma -157 kuni 121 kraadini ulatuvate temperatuuridega. Keha peab nendele vastu tänu erakordsetele kosmoseülikondadele.

FOTO: SCANPIX

Nädalavahetusel naasis kosmosest briti astronaut Tim Peake. Loe, missuguseid ohte trotsib kosmoses inimkeha.

Probleemid kosmoseülikonnaga

2013. aastal täitus astronaut Luca Parmitano kiiver veega, õnneks jõudis ta enne uppumist tagasi rahvusvahelisse kosmosejaama. Ohtlikke olukordi on olnud teistelgi. 1965.aastal kaotas NASA astronaut Ed White avakosmoses kinda ning 1966. aastal sattus astronaut Eugene Cernan avakosmoses tõsisesse veepuudusesse.

Karmid temperatuurid

Astronaudid peavad rinda pistma -157 kuni 121 kraadini ulatuvate temperatuuridega. Keha peab nendele vastu tänu erakordsetele kosmoseülikondadele.

Tohutu kiirus

Kosmosejaam liigub kiirusega 27 600 km/h – see tähendab, et ühe sekundi jooksul liigub jaam ligi 7,6 kilomeetrit. Sellisel kiirusel mis tahes kosmosepuruga kokkupõrkamine põhjustab suuri probleeme.

Kosmosepuru

Kosmosepuru on astronautide jaoks probleem, sest ainuüksi Maa ümber lendleb üle 520 000 osakese. See on aga arv, mida NASA on suutnud mõõta. Tegelikkuses on seal veel üle miljoni muu tüki, mis on tuvastamiseks liiga väikesed.

Halvenev silmanägemine

Astronaudid näevad küll iga poolteisttunni tagant päikesetõusu ning samuti pistavad nad rinda suurenenud radiatsiooniga, ent kõige enam mõjutab nende silmanägemist kehas toimuv. Nimelt liiguvad kosmoses olles kehavedelikud ülespoole ning see tähendab silmadele rohkem pinget – 60 protsenti astronaute näevad kosmoses halvemini.

Vähenev luumass

Iga kosmoses veedetud kuu kohta kaotab astronaut 2 protsenti oma luumassist. Selle vastu saab võidelda juhul, kui teha kuus korda nädalas kaks ja pool tundi trenni.

Probleemid lihastega

Kuigi kosmoseolud mõjutavad kõiki lihaseid, kannatab kõige rohkem selg. Asi on selles, et kuna kaalutaolekus ei pea astronaudid end seismiseks toetama, võib nende seljalihased nõrgeneda kuni 23 protsenti.

Suur radiatsioon

Astronaudid  puutuvad kosmoses kokku 83 korda suurema radiatsiooniga kui Maa peal.

Reaalne surmaoht

Kokku on surma saanud 23 astronauti. Neist neli kosmoselaeva testides, kolm kosmosejaamast lahkudes ning 16 Maa atmosfääri ebaõnnestunud sisenemisel.

Tagasi Maale

Maale tagasitulek võib osutuda sama ohtlikuks kui sealt lahkumine. Kui kosmoselaev Maa atmosfääri naaseb, ei pruugi õhk selle eest piisavalt kiiresti ära liikuda, vaid tõmbub kokku ja muutub väga kuumaks ning nii võivad sellega kokku puutuvad materjalid põlema minna. Nii võib kosmoselaevgi süttida. 

Populaarne

Tagasi üles