Briti teadlased: võime teadusprogrammidest ilma jääda

Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletas 52% britte, peamiselt olid need vanemad inimesed.

FOTO: ODD ANDERSEN/AFP

Praegu tuleb 16% Briti ülikoolide rahast ja 15% töötajatest Euroopa Liidust.

23.juunil hääletas 52% britte Euroopa Liidust lahkumise poolt. Ühendkuningriigi teadlaseid paneb see muretsema. «Briti teadlased peavad tulevikus väga kõva tööd tegema, et Brexitist tuleva isoleerituse vastu võidelda,» vahendas ajakiri Nature Londoni Francis Cricki Instituudi juhi ja Nobeli preemia võitnud teadlase Paul Nurse’i sõnu.

Ehkki referendumi tulemus on selge, pole teada kas ja kuidas lahkumine välja näeb – tõenäoliselt kestab segadus aastaid. Nii ei tea ei Euroopa Liit ise ega ka briti teadlased, kuidas täpselt lahkumine neid mõjutama hakkab. Siiski muretsevad ülikoolid praegu eelkõige rahastuse pärast, sest seni on 16% briti ülikoolide eelarvest ja 15% töötajatest tulnud just Euroopa Liidust.

Teadlasi on üritatud rahustada tõdemusega, et lahkumisesoovist hoolimata, tähtsustavad lahkumiskampaania eestvedajad teaduse rolli, tänu millele seistakse teadusrahastuse eest ka edaspidi. Lahkumist pooldava, Briti ülikoole ühendava liidu juht Julia Goodfellow sõnul on nende esimene ülesanne veenda valitsust, et see lubaks EL-ist pärit töötajatel ja välistudengitel Suurbritannias õppimist ja töötamist jätkata.

Siiski on teadlased mures, sest briti teadlaste käes on praegu rohkem EL-i teadusgrante kui ühelgi teisel liikmesriigil. Kuigi EL-ist lahkumine ei tähendaks automaatselt liidu teadusprogrammidest lahkumist, muutub nende töötamine keeruliseks, kui EL-i üks alustaladest – tööjõu vaba liikumine – ühendkuningriigi puhul enam ei kehti. Hulk teadlasi on juba teada andnud, et küsimus pole üksnes reeglites, sest välisteadlased  ei taha töötada riigis, kus nad ei tunne end oodatuna. Sarnane näide on Šveitsi puhul olemas, pärast horvaatlaste riiki sisenemise piiramist muutus keeruliseks ka horvaatia teadlaste Šveitsis töötamine. 

Populaarne

Tagasi üles